Millegi pärast ei tulnud mulle pähegi, et keegi võiks gümnaasiumisse tulla vaid sellepärast, et teda ei võetud mujale sisse kahjuks olid aga enamus uued selle mõttega siia saabunud. Kedagi ei huvitanud hea õppeedukus ning nende plaaniks oli lõpetada võimalikult lihtsalt see gümnaasium. Meie ülejäänud aasta polnud lähedale sellele mida olen kogenud eelnevates aastates põhikoolis. Meie uued klassikaaslased harrastasid tihedalt tundidest puudumist ning suitsunurgas käimist, mõni õpilane ei pidanud isegi poolt aastat gümnaasiumis vastu. Ikka ja jälle oli klass jagunenud gruppideks uued ja vanad. Eelnevad meie kooli 10.klassi õpilased on aga näidanud, et klass kujuneb välja alles 11.klassis, sest 10.klassi jooksul saavad paljud aru, et nende koht pole keskkool ning vahetatakse kool kutsekooli vastu. Nii oli ka meiega, 10.klassi lõpuks võttis paberid välja 9 inimest. Alles jäänud uutega saame me sõbralikult
Mehe mureks on koduvälised afäärid, samas kui naine kodu siseasjadega tegeleb. Naise roll on meest kuulata, tema vajaduste rahuldamise eest hoolt kanda, ta frustratsioonidele ventiiliks ning üldse igati toeks olla. (Iga eduka mehe taga on ju teadagi naine. Iga eduka naise taga on tema ise.) Muutused selles vallas toimuvad kuid tunduvalt aeglasemalt kui läänemaailmas. Võrdsete palkade ja töötingimusteni on veel pikk maa minna. Sakslannast tuttav kurtis, et tööl on suitsunurgas suitsetamine lubatud vaid meestel, naised pidavat seda tillukese köögi nurgas, peaaegu et salaja tegema. Palgapäeval toob mees kogu oma palga naise kätte, millest siis too mehele iganädalast taskuraha annab, poes, kosmeetikus ja kursustel (nt. inglise keel, käitumine (moes on õppida, mida ja millal öelda), ikebana) käib, perepuhkusi planeerib. Mul on siiski kahtlus nimega Kuri, et eks need mehed
arenema, mis edasi saab. Keel ja märgid omavad rolli, kuidas organisatsiooni liiklmed üksteisest aru saavad ja üksteist tajuvad. Kultuuri võib käsitleda kui organisatsiooni liimi see ühendab organisatsiooni liikmeid. Ühised väärtused on need, mille ümber see asi tiirleb. Organisatsioon on kindlasti kogenud erinevaid lahendamise viise ja läbi parktika on leitud parim viis ja see tehakse uutele liikmetele kiiresti selgeks (kõige tähtsamad otsused tehakse suitsunurgas näiteks). See mida peetakse tähtsaks peaks ka tegudes ja sõnades väljenduma. Kultuuril on iseloomulik, et see ei ole nähtav. Me näeme kultuuri avaldumisvormi. Organisatsiooni kultuuri nähakse enamasti kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. · Tõekspidamised kas tööd tuleb teha palehigis või siis kui kell kukub, kukub ka pastakas. · Normid
"automargid", "lollid vanemad", "raske elu" jne. Teemad varieeruvad, lähtudes suhtlejate vanusest, tegevusaladest jne. Tegelikkuses sellisel suhtlemisel vaidlusi ei ole, kui need ka kipuvad tekkima, antakse kergesti järele, samas jääb mulje, nagu arutatakse väga oluliste asjade üle. Olles seltskonnas või kohvi joomas ühiselt või suitsunurgas, pane tähele, millest ja kuidas räägitakse. Tegemist on tüüpiliste ajatäidetega. Mis on erinevates kohtades tüüpilisemad teemad? Ajatäited on vajalikud suhete hoidmiseks, seega vajalikud ka kliendiga suheldes. Oluline on siin see, et mitte astuda ajatäite tüüpi suhtlemisest välja. Näiteks kui töötajate kohvijoomisel on ajatäite teemaks "loll
annaabi.ee 
