nt: piima,jogurti ja hapukoore pakendid.Veel viskame prügikasti ka närtsinud lilled ja oksad.Kui meil oli veel kass,siis ka kassiliiv sai samasse pandud.On ka sattunud ohtlike jäätmeid nt:vanad ravimid,vanad patareid,katkised elektripirnid,deodorandi pudelid ja tühjaks saanud kodukeemia pudelid.Nüüd kui olen saanud rohkem teavet,viin vanad ravimid apteeki ja patareid kogumiskastidesse mis ostukeskustes asuvad.Olmejäätmetest on meil katkised nõud,katkised mänguasjad,tuhk,suitsukonid,hügieenitarbed.Vanad riided ja jalanõud viin Rakvere Vahejaama või kirikusse kus leidub inimesi,kes neid hädasti vajavad või jagan tuttavatele.Vanapaberiga on lood nii ja naa.Kõik ajalehed,pakkimispaberid,vanad vihikud ja raamatud mis on oma aja ära elanud kogun eraldi,siis viin sugulasele kellel on ahjuküttega elamine,ta saab neid kasutada süüteks.Reklaamlehed ja kataloogid viskame siiski prügikasti.Igasugused pappkastid ja karbid hoian alles,neid saab kasutada asjade hoidmisel ja
sedagi tähele, kuidas aknapoolsest seinast on värvi maha koorunud ning pikapeale on seinavärv asendunud mädanenud puupilbastega. Teine sein on aga süsimust ja rabe, arvatavasti oli enne põlengut seal asunud pliit või mõni muu soojusallikas. Laes ripub elektrijuhtme otsas katkilöödud pirn. Ukse kõrval seisab vildakas ja mõranenud kraanikauss. Tunnen ära tumerohelise, nüüdseks juba kulunud tabureti ning istun sellele. Tean, et keegi on siin hiljaaegu viibinud – maas vedelevad suitsukonid, vettinud tekid ning tühjad odekolonnipudelid. Järsku tunnen, kuidas toas haiseb. Vänge lõhn, mida immitseb hallitavast seinast, prügist ning pooleldi põlenud elutoast, teeb mu südame pahaks. Kuid ma ei jõua sellele enam mõelda, sest kuulen autokummide vilinat ja seejärel venekeelset karjumist. Tunnen, et olen kaitstud, kuid kauaks, seda ma enam ei tea.
koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. Toataimed ja lõikelilled. · Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: · Suured kondid. · Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. · Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. · Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. · Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tühjendada vähemalt kord nädalas. · Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). · Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. · Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. · Toataimed ja lõikelilled. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: · Suured kondid. · Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. · Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. · Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: · Suured kondid. · Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. · Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. · Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed.
pestitsiidid, raskemetallid, pakkematerjalid, veterinaarsed jäägid, keemilised toidulisaained) Kauba saastamine poodides toimub nii ostjate kui müüjate poolt! Toidu saastumine: · Bakterioloogiline- bakterid, viirused, hallitus · Füüsikaline- võõrkehad · Keemiline- puhastus-ja saasteained Füüsikalised ja keemilised ohud Tähtsamad füüsikalised ohud: · Klaas · Puit · Kivid · Metall · Kahjurid · Juuksekarvad, suitsukonid, juveelid · Plastik, paber Tähtsamad keemilised ohud: · Allergeenid (toidutalumatus ehk intolerantsus) · Puhastusvahendid · Pestitsiidid · Raskemetallid · Plastifikaatorid ja pakkematerjalid · Veterinaarsed jäägid · Keemilised toidulisaained TOIDUAINETE SÄILITAMINE ...on toiduainete töötlemine, et ära hoida või edasi lükata selle riknemine või alla suruda patogeensete organismide kasv, mis muudavad toiduained kõlbmatuks. SÄILITAMISE MEETODID:
poolfabrikaadi d, pagaritooted ja kondiitritoote d, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Majapidamispab er, pabersalvrätid , kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. Toataimed ja lõikelilled. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: Suured kondid. Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. Tallinna jäätmehoolduse eskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahutei d tühjendada vähemalt kord nädalas. Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõu des (kompostrites) . Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades
leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. · Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. · Toataimed ja lõikelilled. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: · Suured kondid. · Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. · Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. · Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tühjendada vähemalt kord nädalas. Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). Aiaja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
Hästi biolagunevad jäätmed- süsivesikud, valgud Halvasti biolagunevad jäätmed- vahad, vaigud, puiduligniin ABPR- Animal by-products- loomsed kõrvalsaadused) Kompostimass ei tohi olla: liiga kuiv; liiga niiske (vähese vee korral võib lagunemisel tekkida ülearune soe) Kompostimass peab olema poorne. Kobestamine aitab aunast välja lasta lagugaase (sellega kaasneb ka soojuskadu). MIDA KOMPOSTIDA?? JAH- toidujäätmed, kohvi- ja teepaks, majapidamispaber, lillemuld EI- suitsukonid, kile, lubi ja tuhk KOMPOSTIHUNNIK- umbes 1 m³ (et vältida külmumist) KOMPOSTIHOIDLA- väldib jahtumist; on hunnikust nägusam (sobib linnapilti paremini) REAKTORKOMPOSTIMINE- sobib suure hulga org jäätmete KIIREKS lagundamiseks Kompostmassi segatakse; õhustatakse; niisutatakse; soojendatakse Kambaerreaktor, trummelreaktor, tornreaktor, tunnelreaktor -> ERINEVAD SEGAMISVIISI POOLEST.
annaabi.ee 
