elutubadesse. Tulekahju puhkemise korral on peredel keskmiselt vähem kui kolm minutit aega evakueerumiseks esimesest suitsuanduri alarmist alates. Mida varem te kuulete alarmi, seda suuremad on võimalused evakueerumiseks. Suitsuandurid töötavad järjepidevalt iga minut ja iga päev ning nende eluiga pole lõpmatu. Vahetage suitsuandurid välja iga 10 aasta tagant. Kui te ei tea kui vana on teie suitsuandur, siis vahetage see välja uue vastu. Testige suitsuandureid vastavalt tootjapoolsetele juhistele ja vahetage patareisid vastavalt vajadusele. Hooldage igakuiselt suitsuandureid vältimaks tolmu kogunemist anduritele. Ärge deaktiveerige suitsuandurieid ja ärge asetage suitsuanduritesse kasutatud patareisid. 5
Suitsuandurit tuleb testida valmistaja juhiste järgi kord kuus ja pikemaajalise eemalviibimise järel. Samuti tuleb seda teha motellides või hotellides majutatavate vahetudes. Suitsuanduri töökorras oleku kontrollimiseks piisab suitsuanduri testnupu vajutamisest. Kunstlikku suitsuallikat anduri kontrollimiseks kasutada ei tohi. Suitsuanduri töötemperatuur on üldjuhul +5º kuni +40 º C ja ruum ei tohi olla niiske. Kütteta suvila või laagri majutusruumide suitsuandureid tuleb kontrollida iga kord, kui ruumides ööbitakse. Vaid nii võib kindel olla külmas ruumis olnud suitsuanduri töö- korras olekust. Rikkis suitsuandur tuleb asendada uuega. Suitsuandurite rühma kontrollides tasub igal kuul katsetada erinevat suitsuandurit. Testnuppe tuleb vajutada nii kaua, kuni on kindel, et kõik suitsuandurid on töökorras. 13 Suitsuanduri puhastamine
tulekustutussüsteemiga. Lahtisi ehitisi ja katusealuseid ei tule üldjuhul kaitsta automaatse tulekustutussüsteemiga. Ehitised, mis ei ole kaitstud automaatse tulekustutussüsteemiga või kuhu ei ole soovitav kustutussüsteemi paigaldada, varustatakse automaatse tulekahjusignalisatsiooni ja tulekahju teatenuppudega. Tulekahju signalisatsioonisüsteemis kasutatakse üldjuhul suitsuandureid. Palgi- ja saematerjali ladustamise platsidele tuleb paigaldada tulekahju teatenupud vahemaaga mitte üle 150 m. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi rakendumisel peavad ehitise ventilatsiooniseadmed automaatselt seiskuma. SUITSUTÕRJE Ehitistel peab olema suitsu eemaldamise võimalus. Üldjuhul eemaldatakse suitsu loomuliku tõmbega akende ja uste kaudu või katuslaes paiknevate suitsuluukide abil.
Sinine helicopter Roheline reostus Tulekahju- või laevavigastuse kontroll. Tuletõrjesüsteemid Laev M/S Star on varustatud erinevate tuletõrjesüsteemidega. Kõikides kajutites ja laeva ruumides on andurid. Laevas on järgmised tüüpi tulekahju andurid: Suitsuandurid 27 Temperatuuriandurid Leegiandurid Temperatuuri/suitsuandurid Suitsu- ja temperatuuri/suitsuandureid kasutatakse elu- ja teenindusruumides, masinaruumis. Temperatuuri- ja leegiandureid kasutatakse masinaruumis. Ballast-, kuivendus- ja eluotstarbesüsteemid Ballastsüsteem Laeva peal on ballasti süsteem mis koosneb 12 tangidest need tangid tasakaalustavd laeva ja nende abil laadimise ajal hoiab parema püstuvust, tangid on vaja et vältida suure kreeni ja suure trimmi . Tangid saab mõõta mõõdulindiga. Et vältida suurt kreeni,
vajutamist hakkab tööle häire, mis kajastub üle terve laeva(üldiselt teavitatakse tulekahjust silda läbi telefoni või raadiosaatja, et ära hoida paanikat laevas, mida võib tekitada igasugune sireen). Juhuks kui laevas midagi valesti on siis igasugused häired asuvad sillas, mis arvuti monitoril näitab koheselt ära mis häirega on tegu ja kus häire tööle hakkas. Üle terve laeva on palju suitsuandureid, mis suitsugaasidega kokkupuutel tööle hakkavad ja häiret annavad(sellest saab ka teada sild koheselt ja saadab turvamehe asja uurima). Üle laeva asuvad sprinklerid, millel on nõel(nõel puruneb kõrge temperatuuri või lahtise tule toimel) kui nõel on purunenud hakkab sprinkler tohutu survega vett laiali piserdama, nagu ka eelnevate häirete puhul hakkab tööle sillas häire ja tüürimehed saadavad turvamehe asja kontrollima.
Siiski esines üksikuid puudusi ning ka elanikepoolset hooletust, näiteks küttekehade ümber kuhjatakse süttivaid materjale, tihti ei jäeta suitsulõõri sisepinna ja puidust seina- või laepinna vahele piisavat tulekindlatest materjalidest vahekihti ning see võib põhjustada tulekahju tekkimist hoones. Evakuatsiooniteed olid kõikides elamutes piisava laiusega ehk ≤ 90 cm. Kuna tegemist oli ühekordsete hoonetega, võib evakueeruda ka akende kaudu. Suitsuandureid oli uuritud elamutes vähe. Vabariigi Valitsuse määruse nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ järgi peavad need olema paigaldatud kõikides elumajades, ka nendes, mis on ehitatud enne nimetatud määruse kehtima hakkamist. Uuritud maamajades on levinud puitpindade eksponeerimine, vt. Joonis 2.31. Seetõttu on süttivat ja põlevat materjali nendes elamutes palju. Palkseinte puhul on tulekahjuolukorras tegemist ühemõõtmelise söestumisega kiirusega 0,65 mm/min
Treppide astmed ja põsed on üldjuhul piisava paksusega, et ilma süttivustundlikkust vähendavate kateteta rahuldada tulekahjuolukorras kandevõimekriteeriumit R30. Kõnesoleva raporti autorite soovitus on, et tänaste nõuetega konfliktne olukord nõuaks asjakohaste ametite seisukohta ja kokkulepet. Tänaste nõuete kohased evakuatsiooniteede vajalikud pikkused on vanades puitkorterelamutes üldiselt tagatud. Uuritud elamute külastamise tulemusena märkasid eksperdid, et suitsuandureid on hoonetes paigaldatud puudulikult. Suitsuandurite paigaldus on kohustuslik vähemalt ühte eluruumi, aga soovitatavalt kõikidesse tubadesse. Üheski elamus ei olnud paigaldatud sprinklereid, kuid see on kindlasti abinõu, mis aitab tulekahju puhkemisel elusid päästa. Lisaks tuleb erilist tähelepanu pöörata otsese põlemisprotsessiga seotud hooneosadele: korsten, ahi, pliit, kamin jne. Küttekolle ja suitsulõõr peavad moodustama koos tegutseva terviku
annaabi.ee 
