Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2009. aastal sooritas Eestis enesetapu 269 inimest, 2002. aastal 371, 1994. aastal oli see arv sajandi suurim 614. Umbes 80% enesetapu läbi surnutest on mehed. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks.
Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Iga aasta sooritavad maailmas enesetapu üle ühe miljoni inimese, mis on statistiliselt kümnendal kohal erinevate surmapõhjuste seas ning kuni 20 miljonit inimest üritab sooritada enesetappu. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Eesti suitsiidikordaja aastal 2008 oli 18. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Enesetapu põhjused Enesetapu põhjusteks on vaimsed häired, kannatused, stress, lein, õnnetus, süü- või autunne, vigastus, eneseohverdus, finantsprobleemid, sõjeväeline taktika (Kamikazed, enesetaputerrorisitd), üksindus, ususekt, pessimism. Korduvat depressiooni põdevatest inimestest lõpetab oma elu enesetapuga 20% inimest. Inimesed, kes enesetappe teostavad pole
. 2 2.SUITSIID EESTIS Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2002. aastal sooritas Eestis enesetapu 371 inimest, 1994. aastal oli see arv sajandi suurim 614. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. Endises Nõukogude Liidus kuulus enesetapp keelatud teemade hulka. Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatsovi "perestroika" ajal. Enesetappu enne seda aega käsitleti raske vaimuhaigusena. Definitsiooni kohaselt oli enesetapp enesekaitse instinkti väärastuse kõige raskem vorm, kus elu säilitamise tung asendub elu hävitamise tungiga.
1998(M 401/N 81)-482 2000(M 289/N 88)-377 2002(M 299/N 72)-371 2004(M 264/N 59)-323 2009- 269 inimest 2013- 209 Praegu aastas umbes 300 inimest Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. Umbes 80% enesetapu läbi surnutest on mehed. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel, kus on kasutatud 105 riigi kokkuvõtet, on suitsiidide kordaja maailmas keskmiselt 16 suitsiidi 100 000 elaniku kohta. Suitsiidikordajat alates 20st peetakse suure suitsiidiriski näitajaks. 2010. aastal oli enesetappude arv 100 000 inimese kohta 16,5 (absoluutarv 221), sh meestel 29,3 ja naistel 5,5 (absoluutarvudes vastavalt 181 ja 40). Ajavahemikus 2000–2010 oli näitaja trend langev: kordaja vähenes 27,5-st 16,5-ni (absoluutarvudes 377-st 221-ni). Hüppeliselt kasvas enesetappude arv vaid 2009. aastal, kui enesetapu tegi 269 inimest (kordaja 20,1), sh 220 meest (kordaja 35,6) ja 49 naist (kordaja 6,8)