On olnud: On praegu: Depressiivne/ bipolaarne häire Raske depressioon Sõltuvushäire Agiteeritus/ ärevus/ insomnia Skisofreenia Lootusetuse tunne Ärevushäired Kaasuv ärevus/ ainete kuritarvitamine ning tõsised meditsiinilised probleemid Eelnevad suitsiidikatsed Haiglast väljakirjutamine Negatiivsed elusündmused lapsepõlves Suitsiidimõtted Isolatsioon/ üksinda elamine Psühhosotsiaalsed stressorid Töötus Kaotused, majandusliku olukorra halvenemine Meessoost, kõrge vanus Kevad/ varajane suvi Perekonnas on esinenud enesetappe Tabel 1. Pika- ja lühiajalised riskifaktorid
On olnud: On praegu: Depressiivne/ bipolaarne häire Raske depressioon Sõltuvushäire Agiteeritus/ ärevus/ insomnia Skisofreenia Lootusetuse tunne Ärevushäired Kaasuv ärevus/ ainete kuritarvitamine ning tõsised meditsiinilised probleemid Eelnevad suitsiidikatsed Haiglast väljakirjutamine Negatiivsed elusündmused lapsepõlves Suitsiidimõtted Isolatsioon/ üksinda elamine Psühhosotsiaalsed stressorid Töötus Kaotused, majandusliku olukorra halvenemine 4 Meessoost, kõrge vanus Kevad/ varajane suvi
langusega. Enamiku alatüüpide diagnoosimiseks on vjalik, et nendest kriteeriumitest vähemalt kolm joont või käitumisviisi oleksid selgelt olemas. Diagnoosi ei ole kohane rakendada enne 16 17 eluaastat, isegi kui isiksushäirele iseloomulikud avaldused käitumises ilmnevad varem. Isiksushäiretega on seotud ka probleemid. Häirega isikul on raskusi perekonna-, õppimis- ja töörollides. Iseloomulikud on ka lahutused, vanemlike õiguste kitsendused. Kõrgem suremus suitsiidikatsed, õnnetusjuhtumid, erakorralise meditsiiniabi vajadus. Suurem haigestumus teistesse psüühikahäiretesse ning kaasuvate psüühikahäirete raskus, kulg ja ravile reageerimine. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Isiksushäired on seotud ka kuritegevusega (70% - 85%), alkoholismiga (60% - 70%) ja narkomaaniaga (70% - 90%). (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). 2
Statistika on selle koha pealt puudulik: pärast maoloputust või haavaõmblemist ei uuri keegi, mis tegelikult juhtus. Tavaliselt saab elujaks otsa hilissügisel, jõulude paiku ning kevadel. Ehk siis: kui ühed rõõmustavad, tunnevad teised end veelgi üksildasemalt. OHUMÄRGID · Tüüpilised väljendid: ma tahaksin olla surnud; kõigil on ükskõik, kas ma olen elus või surnud; kõigil oleks parem, kui mind ei oleks. · Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, varasemad suitsiidikatsed, oma asjade äraandmine, äkiline käitumise ja meeleolu muutus, õpitulemuste järsk langus, koolivägivald. · Tõsise suhte lõppemine, vanemate surm või lahutus, pere majandusraskused, kolimine. · Eraldumine sõpradest, depressioon, pidev rahulolematus. · Muutused une- ja söömisharjumustes. · Keskendumisraskused. · Ebatavaline tundlikkus ja vihapursked, madal enesehinnang. · Märgatav kaalu kasv või vähenemine. · Kaob huvi oma välimuse vastu.
teab milline transportimise vahend valida patsiendile. Pilt 35.1. Lõikehaav rindkeres Üldine sissejuhatus Umbes 10%-l kõigist traumaga patsientidest ja 75%-l kõigist polütraumaga patsientidest esineb rindkerevigastus, kusjuures 50% surmaga lõppevatest õnnetustest on seotud rindkeretraumaga. Rindkerevigastusega kaasnevat kaelavigastust esineb harvem. Kui on tegu vägivalla kasutamisega teis(t)e poolt või iseenda kallal (suitsiidikatsed), tuleb sageli arvestada penetreerivate vigastusega. Rindkeretrauma letaalsuseks märgitakse kirjanduses 62%, 495 penetreeriva südamevigastuse letaalsuseks 88%. Rindkeretraumade korral on kuni 20% juhtudest paralleelselt haaratud ka kõhu piirkond. Nüride vigastuste korral esineb sageli olukorra valesti hindamist ning vigastuste mõju alahindamist. Seetõttu tuleb rindkeretraumaga haiget põhjalikult uurida. Alati tuleb silmas pidada
annaabi.ee 
