tervist, kuna suitsetamisega saadavad kahjulikud ühendid jõuavad ka looteni. Probleemid võivad ilmneda nii raseduse ajal kui lapse sündides. Suitsetaja välimus. Suitsetaja probleemid ei seisne vaid nendes haigustes, mis peituvad sageli inimese organismis sees ja mida ei pruugigi esmapilgul märgata. Lisaks tõsistele tervisehädadele, tasub mõelda selle peale, et suitsetaja tunneb sageli ära ka välimuse järgi. Mis juhtub suitsetajaga : Suitsetaja näonahk on hallikas ja halva jumega. Suitsetajal tekivad kiiremini kortsud. Samuti on tema näonahk tundlikum ja probleemsem. Suitsetaja hambad on sageli kollakad ja tema hingeõhk on ebameeldiv. Samuti hakkavad suitsetaja hambad kiiremini lagunema. Suitsetajad tunneb ära vaadates nende käsi, kuna nende küüned on sageli kollaka või hallika tooniga. Suitsetajad võib tabada varajane hallipäisus ja tema juuksed muutuvad hõredaks.
Teie keha on nüüd nikotiinivaba. Kas märkate, et teie maitse ja lõhnaaisting on tunduvalt parem? 48 TUNDI Hingata on kergem. Teil on rohkem energiat. 2 12 NÄDALAT Kogu keha vereringe on paranenud. Käimine ja kehaline liikumine on nüüd kergem. 3 9 KUUD Kopsumaht on 510% suurem. Hingamisprobleemid vaibub .Öelge hüvasti köhale, hingamisraskustele ja ähkimisele. 5 AASTAT Võimalus südameataki saamiseks on nüüd poole väiksem võrreldes suitsetajaga. 10 AASTAT Võimalus kopsuvähi saamiseks on poole väiksem võrrelda suitsetajaga. Teie südameataki saamise võimalused on samasugused, kui sellel, kes pole kunagi suitsetanud. Tänan kuulamast !
Ülevaade Kopsuvähk on pahaloomulistest kasvajatest niis uremuse kui haigestumuse osas meeste seas esimesel kohal. . Üldiselt on kopsuvähk väga tõsise prognoosiga haigus. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine - 9 juhul 10 on tekkepõhjuseks olnud suitsetamine. Kopsuvähki haigestumise riski tõstab ka nn. passiivne suitsetaminee. suitsetajaga ühes ruumis viibimine. On leitud et sigarettide suitsetamise ja vähi tekke vahel on küllaltki tugev doosist sõluv suhe, st. mida rohkem suitsetada, seda tõenäolisemalt tekib vähk. Neil, kes näiteks suitsetavad 1 paki sigarette päevas on võrreldes mittesuitsetajatega 20 kordne risk haigestuda kopsuvähki. Endise suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki hakkab langema alles 5 aastat peale suitsetamisest loobumist.
kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all.(5) Võitluses tubakavaba keskkonna eest on üks olulisemaid tahke ühiskonna suhtumise muutmine. Kuigi 95% vastanuist kinnitas, et passiivne suitsetamine on kahjulik, nähtub Haigekassa uuringust, et vaid 9% mittesuitsetajatest omab kodanikujulgust paluda suitsetajal enda lähedusest lahkuda, 37% vastanuist ütles, et suitsetajaga ühte ruumi sattudes läheb ta eemale. (5) Uuringutulemustest selgub, et üle pooltes Eestimaa kodudest suitsetatakse, 41% toimub see siseruumides ja vaid 36% siseruumidest väljaspool, 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetamine toimub kogu korteris.(5) Haigekassa ja Eesti Vähiliit kutsuvad avalikkust üles senisest aktiivsemalt looma suitsuvaba keskkonda nii kodus kui ka avalikes kohtades. ( 5 ) 5. Sõltuvushaigus & suitsetamine kui standard
eelkõige laste. Kui ei ole piisavalt tahtejõudu suitsetamisest loobumiseks, tuleks teha võimalikult palju, et teised inimesed suitsutossuga kokku ei puutuks. Arvestada tuleks, et tubakasuitsu raadius ulatub umbkaudu viie meetrini ning viibimine tubakasuitsuses 6 ruumis tektitab kümnest mittesuitsetajast seitsmel mingi reaktsiooni. (Terviseinfo, 2013) Keskmiselt saab kaudne suitsetaja paki sigarette päevas suitsetava suitsetajaga samas ruumis viibides annuse, mis vastab seitsmele kuni kaheksale sigaretile. (Sotsiaalministeerium, 2014) Passiivse suitsetamise mõju jaotatakse kaheks: lühiajaline ja pikaajaline mõju. Lühiajalised mõjud üldjuhul kaovad, kui suitsune keskkond ei ümbritse enam inimest. Ebamugav kipitustunne ninas, kurgus või silmades, köhaärritus, aevastamine, tähelepanu hajumine ja teatud krooniliste haiguste olemasolul nende ägenemine - need tunnused on tubakasuitsus viibimise kõrvalmõjud
annaabi.ee 
