kahjulikult. 2. Suitsetamine on sõltuvus haigus, mille üle varem või hiljem inimene kaotab kontrolli. 3. Suitsetamine on sõltuvushaigus, tubaka või mõne muu mõjuaine tarbimine sissehingatava suitsuna. 4. Inimene kaotab varem või hiljem suitsetamise üle kontrolli ja muutub regulaarseks, ehk aktiivseks suitsetajaks. 5. Päris palju on suitsetamist mõjutanud sõprade eeskuju, närvilisus või mõni muu tegur. 6. Üha enam ja enam võime veenduda selles, et suitsemine on tervisele kahjulik ning röövib meie elust mitu head aastat. 7.ÄRGE SUITSETAGE! Kasutatud kirjandus 1. www.google.ee 2. Õpik `Lausest tekstini` 3. www.miksike.ee 4. Oma teadmised 5. www.neti.ee
Huvitav on mõelda, et juba vanasti tegid inimesed kõik võimaliku, et seda nikotiiniannust kätte saada inimene leiutas kõik, mida pidas endale vajalikuks. Nikotiin ei ole sugugi hea inimesele, ent inimesed satuvad sõltuvusse ja paratamatult tarbivad seda tänini. Huvitav fakt on nt. see , et tubakasuitsetajad, kes pole mitme tunnivältel suitsetanud, sooritavad mäluteste kontrollisikutest halvemini. Suitsetamine vähendab ärevust kogenud suitsetajat aitab suitsemine lõõgastuda. Suitsetaja veres väheneb hapnikusisaldus. Kuigi suur osa suitsetamise kahjulikkusest ei tulene nikotiinist, on nikotiin väga mürgine. Hingamislihastele mõjudes raskendab nikotiin hingamist, tekivad iiveldus, süljevoolus, kõhuvalu, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus, külm higi, kuulmise ja nägemise häired, vaimne segasus ja nõrkustunne. Vererõhk langeb, krampide tekkimisele järgneb surm hingamispuudulikkuse tõttu paari minuti jooksul. Nikotiin
aktiivseks suitsetajaks. Eestis hakkasid talupojad tubakat juba 17. sajandil kasvatama. Suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Naistehaiguste seas on just kõige levinumad viljatus ning rinnavähk. Väidetakse, et niimoodi hukkus 25 000 suitsetajat. Paljudes maades on suitsetamine keelatud avalikes hoonetes, töökohal, restoranides ja baarides. Üha enam ja enam võime veenduda selles, et suitsemine on tervisele kahjulik ning röövib meie elust mitu head aastat. Ärge suitsetage! 10-aastased 15% 15-25-aastased 45% 25-... 40% Ankeet suitsetamise kohta ! Nimi :
4.Kui suur on suitsetamise populaarsus Kureesaare gümnaasiumis Käesoleva uurimustöö eesmärgiks: Anda ülevaade erinevatest suhtumistest suitsetamisse ning jõuda selgusele, mille pärast hakatakse ja 3 jätkatakse suitsetamist. Teadustöös püstitatud hüpotees : Kuressaare gümnaasiumis on mitte suitsetajaid rohkem, kui suitsetajaid Noote suitsemine saab alguse vanematest. 1. TUBAKA TARBIMINE Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas 17.02.1997)
kütuse ettevalmistamine põlemiseks on ebakvaliteetne ,hakkab juurde rohkem kui jahutusega ära läheb . Soojusvahetuse intensiivsus põlemiskambri seinte temperatuur pole kõigis punktides ühtlane. mootor suitsema . Mootori suitsemine on kütuse mittetäieliku on väike ja soojuse juurdelisamisel jääb polütroobi näitaja Samuti ei ole põlemiskambris ühtlaselt jaotatud silindrisse antud
annaabi.ee 
