musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr papilla näsa cavitas õõnsus pars, patres osa, osad cavum õõs plexus põimik centrum keskus plica kurd collum kael
musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr cavitas õõnsus papilla näsa cavum õõs pars, patres osa, osad centrum keskus plexus põimik collum kael plica kurd corpus keha processus (proc.) jätke
106. Südame asend Kahe kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Tipp on suunatud ette- alla ja põhimik taha- üles 107. Südame välisehitus Süda jaguneb neljaks õõneks - paremaks ja vasakuks kojaks Paremaks ja vasakuks vatsakeseks 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned Süda jaguneb 4 õõneks- paremaks ja vasakuks kojaks Paremaks ja vasakuks vatsakeseks Suistik e koja-vatsakesesuue- selle abil on ühendatud koda vatsakesega Sisenevad- paremasse kotta: 3 suurt veeni(toovad venoosse vere):alumine õõnesveen Ülemine õõnesveen Südame enda veenide üldmagistraalpärgurge Vasakusse kotta: 4 kopsuveeni(toovad südamesse arteriaalset verd)
106. Südame asend Kahe kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Tipp on suunatud ette- alla ja põhimik taha- üles 107. Südame välisehitus Süda jaguneb neljaks õõneks - paremaks ja vasakuks kojaks Paremaks ja vasakuks vatsakeseks 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned Süda jaguneb 4 õõneks- paremaks ja vasakuks kojaks Paremaks ja vasakuks vatsakeseks Suistik e koja-vatsakesesuue- selle abil on ühendatud koda vatsakesega Sisenevad- paremasse kotta: 3 suurt veeni(toovad venoosse vere):alumine õõnesveen Ülemine õõnesveen Südame enda veenide üldmagistraalpärgurge Vasakusse kotta: 4 kopsuveeni(toovad südamesse arteriaalset verd)
reesuskonflikti ka järgmise raseduse puhul. 20. Südameklapi rikked- Südameklapiriketest põhjustatud vereringehäired Südameklappe kahjustavad kõige sagedamini endokardiidid, mis on enamasti nakkusliku päritoluga. Põletiku levimist klappidele soodustab nende nõrk verevarustus ja rikkalik sidekoe esinemine. Tekkivad muutused: 1. Klappide puudulik sulgumine e. insufitsientsus kui osa klapist on hävinenud või suistiku ümbritseva sidekoe vohangu kootudes venitatakse suistik laiemaks. Südame laienemisest tingitud puudulikku klappide sulgumist nimetatakse suhteliseks klapipuudulikkuseks. 2. Suistiku ahenemine e. stenoos klappide servapidi liitumisel, kokkukasvamisel. Eluajal tekivad klapirikked südame vasakus pooles, parempoolsed kahjustused sekundaarse geneesiga Primaarsed klapirikked südame paremal pool on tavaliselt kaasasündinud. 21. Südametamponaad- Südametamponaad südamepauna kogunenud vedelikust (verest) või ülerõhku põhjustavast
annaabi.ee 
