mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnused, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde. Sai alguse 14. Sajandil Põhja-Itaaliast. Renessanss tähendas vaimset ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega. Renessanss nagi ideaali maises õnnes ja harmoonias. Inmene luumult hea ja tema õnne eest tuleb võidelda. Individiaalsuse tõusmine ja vabadus. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Inimese suhtumiselt sarnanesid humanistid antiikaja mõtlejatega. Uute ideede levikut soodustas trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääima rahvuskeeles. Kunsti arengut mõjutas loodusest, õppisid kasutama valgust ja andma edasi tundeid ja liikumist. Leonardo da Vinci `' Püha õhtusöömaaeg''. Kuntsnike nimesid hakati teadma ja kirjutama teoste alla. Renessansis oli selge pöördumine realismi poole, millega eemalduti keskaegsest allegoorilisusest.
Dramaatika- näitekirjandus; üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Draama- näitekirjanduse žanr, argise ja ka tõsise sisuga näidend. Igapäeva elu. Komöödia- näitekirjanduse žanr, humoorikas, naljakas, suhtumiselt positiivse sisuga; naeru abil meelelahutuse pakkumine; 3võtet: situatsioonikoomika- kõikvõimalikud naljakad olukorrad; sõnakoomika- mitmeti mõistetavat tegelaste kõnet; karakterikoomikat- naljaka ja muutumatu iseloomu ja olekuga tegelasi. Komöödia naeruvääristab sageli oma kaasaega, seetõttu väib see tähenduslikult vananeda. Alaliigid: mustk., tragik., jant. Tragöödia- näitekirjanduse žanr; vanim nk
Soojuskulumine (hõõrdepinna kuumenemine võib kaasa tuua ka hapenduskulumise suurenemise) Abrasiivkulumine Väsimuskulumine Kulumise vähendamine Kulumiskindlad materjalid Detailide termiline töötlemine Pinnakonaruste vähendamine töötlemistäpsus Hõõrdesõlmede tihendamine vedelikulise hõõrdereziimi kindlustamine Hoolduseeskirjade täpne täitmine Kvaliteetsete määrdeainete kasutamine Hoolduse põhimõtted Suhtumiselt oma autosse võiks juhid teatud tinglikkusega jagada kolme suurde rühma Kõrgendatu valulävega autoomanik (,,autopede": Eestis on neid rohkem kui küll) Kellele on auto kulumatu liikuv tarbeese Ülejäänud hoolitsevad oma auto eest mingil määral Masinate tehnohooldus Müügieelne hooldus Kasutamishooldus Tehnohooldused (nr.1 ja nr.2 jne.) Hooajaline tehnohooldus Hooldus erioludes (karjäärid, külmad piirkonnad jne) Hoiuhooldus Millest sõltub tehnilise hoole pikkus
Ettevaatlik tuleb olla jalgade ristatud asendi tõlgendamisel naistel, sest noori tüdrukuid õpetatakse lapsepõlves niimoodi istuma, kuna ,,nii istuvad daamid". Meeste puhul, kes istuvad, on tihti näha , et jalgadega kujutatakse number neli. Sellise asendi juures täheldadakse, et õhus on konkurentsi ja vastuolude hõngu. Isiku kaitsepositsiooni või eitava suhtumise asendit on võimalik ka muuta, et juhtida kõrvale niisuguselt suhtumiselt. Talle võib ulatada sulepea, raamatu või ükskõik missuguse eseme, mille jaoks ta peab oma käe ette sirutama. Nõnda on kuulaja avatumas poosis ja ka tema suhtumine muutub. 2.4 Keha mikrosignaalid 7 Küsitakse palju kehakeele võltsimise kohta ja kas selline asi on üldse võimalik. Sellele vastatakse
metsade väärtus ei seisne mitte ainult siia talletunud puidutagavaras, vaid selle juurdekasvus [13]. Just nagu pangas: miljonite kulutamine ei ole probleem, ent probleemiks võib kujuneda investeerimine nii, et põhikapital ei väheneks, vaid suureneks [10]. Metsade, nagu iga teise taastuva loodusvara säästliku majandamise põhikriteeriumiks peetakse kogu maailmas selle vara kasutust juurdekasvu piires. Joonis 3 annab igaühele võimaluse veenduda, kuivõrd me erineme oma metsasse suhtumiselt ülejäänud Euroopast [9]. Jätan siin ja edaspidi teadlikult kõrvale kõik need loodusväärtused, millele mets loob asendamatu keskkonna. Palgivoorid endiselt pikad. Metsatööstus on viimasel kümnendil arenenud väga jõudsalt. Saetööstuste väljaarendamine, mis võimaldab toorainet väärindada vähemalt ühe astme võrra, on süstinud optimismi, et riik tuleb välja arengumaa staatusest. Ent vaadates asja lähemalt, tuleb tõdeda, et tööstuse areng ei ole
Looduslikud veed on valdavalt aluselise reaktsiooniga: merede ja ookeanide pinnakihi pH on 8,1-8,3, Eesti suuremate järvede pH on keskmiselt 8 või veidi üle, Eesti jõgedes varieerub pH enamasti 7,3-8,0. · Organismid jagunevad taluvuse seisukohalt vee pH-sse: eurüioonsed: taluvad suuri pH kõikumisi; 1 stenoioonsed: ei talu suuri pH kõikumisi; · Organismid jagunevad suhtumiselt vee pH-sse: alkalifiilid - aluselise vee lembesed (mändvetikad); atsidofiilid - happelise vee lembesed (ikkesvetikad). · · II. Biootilised. 1. Troofilised seosed (autotroofidàfütofaagidzoofaagid) 2. Konkurents (kasutatakse üht ja sama vähest ressurssi) 3. Sümbioos (nt kiirloom ja vetikas- eri liikide vastastikku kasulik kooselu) · Zooplanktoni (ZP) võrdlus