ta sai “Parimaks juhiks 2019” on tänu tema mentoritele, kellel on olnud ja siiani on väga suur roll tema elus. Ta usub, et kui on soov oma juhtimisalaseid oskusi kasvatada on oluline ennast ümbritseda omaala spetsialistidega, Lisaks mentoritele hindab Mäeots väga ka kõiki inimesi, kellega ta koos töötab Magnetic MROs ja mainib, et ilma nendeta ei oleks ta seda tiitlit väärt. Põhilised omadused, mida Mäeots hindab on distsipliin, tahe, suhtlemine ja suhtmine. Ta paneb palju rõhku sellele, et leida tööle inimesi, kelle silmis on näha tahet ja hindab seda rohkem kui varasemat aastate pikkust töökogemust. Tema käe alt läbi käinud inimesed toovad peamiselt välja, et Mäeots on väga innustav. Selline juhtimine paneb inimesi rohkem endasse uskuma, tänu millele nad tahavad anda endast parima ja näevad asju pigem positiivsest võtmest. Mäeots on tugeva visiooniga ja on võimeline tegema kiirelt õigeid otsuseid
progressiivseks kommunistlikuks leeriks.3 Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks, kus võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust. Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast.4 Selline suhtmine viis Berliini blokaadini, kus Saksamaa poolitati läänelikuks ja kommunistlikuks pooleks. Edasised sündmused tõid mitmeid kriise, kus võimupooled üritasid üksteisest üle olla. 1 Eesti sõjamuuseum. Külm sõda. Kättesaadav: http://www.esm.ee/kulm-soda/? id=10761&album_id=10781 (11.01.2015) 2 Külm sõda. (2006) Külma sõja kujunemine. Kättesaadav: www.kooligaseotud.pbworks.com/f/Külm%20sõda.doc (11.01.2015)
EAKAASLASTEGA SEOTUD KIUSAJA OHVER Sõbrad, kellel on positiivne suhtumine vägivalda Eakaaslaste kiusamismudelite järgmine KOOLIGA SEOTUD Järelvalve puudumine vahetundides Õpetaja on ükskõikne või aktsepteeriva suhtumisega kiusamisse Teiste õpilaste ükskõikne või positiivne suhtumine kiusamisse TÕHUS SUHTLEMINE Interualiseeritud - Vaikne kuulamine - Toetavad reaktsioonid ja mitteverbaalne suhtmine - Aktiivne kuulamine - Ukseavajad Eksteraliseeritud: - Õpilaste käitumise muutumine – minasõnum
valitsus ja Asutav Kogu. Balti riikide konverentsid: Üritati juba II Balti riikide konverentsil arutada rahu tingimusi, kuid bermondti avantüür ja Petrogradi operatsioon segasid vahele seetõttu alles III Balti riikide konverentsil hakati asja arutama- Esinesid lahkarvamused, ainult Eesti soovis sõlmida kohesest rahu. Läti soovis enne läbirääkimisi vabastada enamlastest ka Latgale alad; Leedu polnud rahust üldse huvitatud, sest neil polnud punaarmeega rinnet. Entente'i suhtmine: Briti valitsus jättis täielikult Eesti parlamendile rahusõlmimist, vahet pole, mis otsuse Eesti võtab ei rakendata Eesti vastu sanktsioone. Delegatsioonide koosseis: Esimeheks sai Jaan Poska (Teised liikmed: Kindral Jaan Soots). Nõukogude delegatsiooni esimeheks oli Leonid Krassin (Teede minister) teda abistas A. Joffe. Hiljem pealäbirääkijateks olid Nõukogude poolt A. Joffe ja Gukowski. Tartu rahukonverents avati 5. detsembril 1919 ja vältas 2