· sööb ise, käib ise potil, avab uksi, hüppab kahel jalal, võtab iseseisvalt riidest lahti 3 aasta · oskab joonistada ringi, oskab ehitada klotsidest silda, tunneb värve · kõne lausetega, vastab küsimustele kes? mis?, mõistab u 1500 sõna · kõnnib abiga trepist üles ja alla, liigub vabalt ka ise · asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa · leiab samasuguse eseme vormi ja värvi alusel · kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud suhtlussituatsiooniga · kasutab endast rääkides sõna mina, saab aru tunnetest Arenguperioodid Imikuiga (0-1 aastat) Esimesel eluaastal on inimese areng äärmiselt kiire. Lapse arengut mõjutab otsustaval tema suhe emaga/isaga. Tähtis on suhtuda igasse imikusse kui indiviidi, kel on oma eripära ja arengutempo. Vanematega suheldes saab laps julgust õppida tundma ümbritsevad maailma ja hakkab mõistma inimkõnet kogu selle väljendusrikkuses. Esimese eluaasta lõpupoole ütleb ta oma esimesed sõnad.
kus, miks, kuidas ning reageerib - leiab enesele tegutsemist, järgib lihtsamaid reegleid neile asjakohaselt plaanib ja organiseerib koos - Planeerib osaliselt oma - mõistab kõnet , mis pole täiskasvanuga käitumist ja tegevust vahetult seotud - järgib lihtsamaid sotsiaalseid iseendale suunatud kõne suhtlussituatsiooniga reegleid vahendusel - oskab kuulata ja matkida - täidab igapäeva rutiini - kordab ja jäljendab - tahab igapäevastes olukordades varasemaid mälupilte valikute üle ise otsustada ning rollimängudes üritab neid ka täide viia
3. Vaimne areng 1) leiab samasuguse eseme vormi (ring, ovaal, ruut, ristkülik, kolmnurk, hulknurk) ja värvi (punane, oran, kollane, roheline, sinine, lilla, must, valge) alusel; 2) suhetab eseme osi, paigutab neid täiskasvanu juhendamisel ümber: karbid, klotsid jms; 3) joonistab järele vertikaalse, horisontaalse joone, ringi, risti; 4) täidab korraldusi pane sisse, peale, alla; 5) kuulab ja mõistab kõnet, mis pole vahetult seotud suhtlussituatsiooniga; 6) tunneb aktiivselt huvi asjade nimetuste vastu, kasutab umbes 1500 sõna; 7) küsib mis see on?, vastab küsimustele kus?, mida teeb?; küsimusele kes? nimega; 8) kasutab endast rääkides sõna mina; 9) on omandanud põhilise osa keele häälikulisest ja grammatilisest struktuurist, kõneleb seostatult, kasutades keele grammatilisi vorme; 10) nimetab tegevusi pildil; 11) kasutab kõnes nimisõnade kõrval ka tegu-, ase-, omadus- ja arvsõnu.
Sõnajärje muutmine oluline rõhutamisel. Põimlausest rindlause: Anna pani saapad jalga ja astus uksest välja. Anna, kes oli saapad jalga pannud, astus uksest välja. Laps omandab alateadlikult kõnearengu käigus. Õpetaja peab teadma, et vajadusel tekste kohandada, lastele õpetada. Süntaktiline kontroll: kas lause sai koostatud selliselt, et ta annab edasi selle, mis me tahame. Lauseprogrammi vastandamine sisemise programmiga ehk mõttesüntaksiga, kontekstiga, suhtlussituatsiooniga vajadusel luuakse uus süntaktiline mudel või sooritatakse muuteoperatsioon või pöördutakse tagasi mõttesüntaksi etapile. Pedagoog saab kujundada süntagmnaatilisi ja paradigmaailisi seoseid sõnade vahel; kujundada erinevaid lausemalle. 4- Kõneliigutusprogramm ehk motoorne programm ehk hääldusliigutuste programm Hääldusliigutuste planeerimine 2 tasandil: 1. lause intonatsiooniprogramm: lauselõpud, rõhud(rõhuline sõna), toon 2
1)rõhutab ennekõike keelestruktuuri olemus on seotud inimese suhtlusega, teda ümbritseva keskkonnaga. 2) keelelised kategooriad sõltuvad kogemustest ja teadmistest protsesside kohta 3) ühe asja mõistmine, teise asja kaudu. Rõhutatakse subjektiivset momenti rohkem. · Eestis tegelenud: Ene Vainik, Ilona Tragel. George Lakoffi metafooriteooria · Keel on olemuselt metafoorne. kõik on metafoorne, mis pole otseselt seotud konkreetse suhtlussituatsiooniga, samas võib öelda, et need situatsioonid võivad muutuda metafooriks. · Literal-metaphorical eristuse ümbermõtestamine: ,,need mõisted, mida ei saa haarata mõistemetafoori (conceptual metaphor) tuleks kutsuda kirjalikuks". · Metafoor on ennekõike kontseptuaalne, konvetsionaalne ning osake tavalisest mütte- ja keelesüsteemist. ,,Lühidalt öeldes ei peotu metafoor keeles, vaid viisis, kuidas me üht valdkonda läbi teise kontseptualiseerime".
annaabi.ee 
