1 SK on spontaanne, ta sõltub suhtus- KK suhtlemisel asuvad kirjutaja ja lugeja situatsioonist ja vestluspartneri teineteisest eemal, neil puudub vahetu reageerimisest. kontakt. Tagasiside toimub ajaliselt hiljem. SK on sabloonsem kui kirjalik. Seal on KK sabloonid on seotud eelkõige mitme- palju suhtlussituatsioone, kus tuleb järgida suguste ametlike kirjadega või zanriga. etteantud käsitlusi. SK on valdavalt dialoogina. KK on valdavalt monoloogiline. SK on läbisegi kasutusel, erinevad stiili- KK põhineb valdavalt kirjakeelel ning nähtused (argikeelsused, vulgarismid, taotleb stiililist ühtsust. barbarismid, lastekeelsused, släng, kantseliit jne). SK kasutatakse enamasti lihtlauseid, mis KK kasutatakse rohkem keerulisi mitme
Ka semiootiline protsess ise on teatavas mõttes ühtlasi modelleerimise protsess. Bioloogilistes äratundmisprotsessides võib seega näha ikooniliste mudelite olemasolu, mis on eelkäijad sümbolilistele mudelitele. Kultuurisemiootika käib käsikäes sotsioloogiaga. Kultuuritraditsioon on jagatud ja sotsiaalselt kinnistatud märgisüsteem/sümbolsüsteem mida kasutame vastavalt harjumuspärastele ootustele. Selle kaudu saame hakata ennustama, mis juhtub ühiskonnas ja kuidas konkreetseid suhtlussituatsioone lahendatakse. Kultuur on edasiantav (kõige olulisem kriteerium, sellega eristub sotsiaalsest süsteemist), moodustab pärandi/sotsiaalse traditsiooni; kommunikatsioon sidustab kultuuri. Kultuur võib olla laiali jaotatud erinevate sotsiaalsete süsteemide vahel. Kultuurimustrid. Kultuur on sotsiaalselt jagatud tunnetus- ning see on tüüpiliselt pikaajaline teadmine (kuigi võib mõelda lühiajalise sotsiaalselt jagatud teadmiste juhtudest, eriti kui sotsiaalne grupp on väike) ;mitte kogu
eesmärgi täitmiseks saab kasutada eri sõnastusega ütlusi. Näiteks soov (palve) võib olla esitatud korraldusena (Mari, pane aken kinni), vormistatud küsilausena (Mari, kas sa võid akna kinni panna?) või kaudse viitena (Mari, mul on natuke jahe). Raskemini mõistetavad on kaudsed kõneaktid, kus mingil määral on rikutud suhtlusmaksiimi ehk verbaalse käitumise reeglit Püüa selguse poole. Kaudsete kõneaktide tutvustamiseks-teadvustamiseks kasutatakse samuti kas reaalseid suhtlussituatsioone või lühitekste. Nt annab õpetaja klassis järgmised korraldused: Mari, pühi tahvel puhtaks. Jüri, kas sa saad ukse kinni panna? Mati, meil on klassis natuke jahe. Kui laps korraldust ei mõista, lisatakse täpsustus: Aken tuleks kinni panna. Pärast ülesande täitmist fikseeritakse, mida keegi tegi (Olite tublid. Mida tegi Mari (Jüri, Mati)?). Nagu varem mitmel korral märgitud, on õpetaja eesmärk muuta motiiv PEAB, motiiviks VAJA või veelgi parem — motiiviks TAHAN (soovin)
kvaliteet -- inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine -- kuidas inimene täidab endale võetud rolli valdamine -- kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse kultuuritraditsioon jagatud ja sotsiaalselt kinnistatud märgisüsteem/sümbolsüsteem mida kasutame vastavalt harjumuspärastele ootustele. selle kaudu saame hakata ennustama, mis juhtub ühiskonnas ja kuidas konkreetseid suhtlussituatsioone lahendatakse. Kultuur Kultuur on edasiantav (kõige olulisem kriteerium, sellega eristub sotsiaalsest süsteemist), moodustab pärandi/sotsiaalse traditsiooni; kommunikatsioon sidustab kultuuri. Kultuur võib olla laiali jaotatud erinevate sotsiaalsete süsteemide vahel. Kultuurimustrid. Esmane ja teisene signifikatsioon Esmane signifikatsioon vs sekundaarne signifikatsioon (müüdis, kirjanduses, reklaamis) Esmane: märk (roos) = tähistaja (roos) + tähistatav (kirg)
annaabi.ee 
