suunatud väljaütlemise ja kirjatükiga. Suhtluse algus = alus sotsiaalsele süsteemile. Osa sotsiaalseid süsteeme on vähepüsivad ja olukorrast tingitud (nt interaktsioonisüsteemid nagu Skype: süsteem laguneb suhtluse lõpuga). Püsivamad ja selgemate reeglitega süsteemid on organisatsioonid, kus on täpselt määratud, millistes rollides inimesed neis osalevad ja kokku on lepitud suhtluskanalite kasutus, suhtlusreeglid. nt ühiskond autopoieetilised süsteemid süsteemid, mis on võimelised end taaslooma. > aluseks enesereflektsiooni võime: süsteem jälgib end ja kohandab end vastavalt muutustele ja süsteemis esile kerkivatele asjaoludele. nt kui organisatsiooni töötajad hakkavad tegema rohkem tööd kodus ja käivad kontoris vaid korra nädalas, on mõistlik kontoris asuva teadetetahvli asemel jagada infot e-posti või telefoni teel.
Väldi probleemi väärtuskeskset sõnastust. Otsi üldisemaid eesmärke, mida kõik võiksid jagada. Suhtluskonfliktid tulenevad tugevatest tunnetest, väärtajust, kesistest suhtlusoskustest, eelarvamustest, korduvast negatiivse mõjuga käitumisest, iseloomu-isiksusetüüpide sobimatusest või üksteise vääritimõistmisest. Konflikt käivitab emotsioonid, mille tulemusel tekkinud pinged pärsivad ratsionaalset käitumist. Sõnasta esmased suhtlusreeglid. Lõpeta negatiivne käitumine. Ole oma tunnetest teadlik ja hoia mõlema poole väärikust. Tunnista erinevust ja teise poole õigust olla tema ise. Keskendu aktiivsele kuulamisele ja kontrolli teise poole arusaamist. Peegelda protsessi sõnasta seda, mis ja kuidas parasjagu toimub. Süüdlaste otsimise asemel õhuta koostööle probleemi lahendamisel. Faktikonfliktid tulenevad faktide õigsusest või usaldusväärsusest, infopuudusest,
annaabi.ee 
