Meie ja nooremate põlvkondadele tulevikus saab võimalikuks taksituseks vene keele oskamatus. Noored ei ole huvitatud selle õppimisest, sest see tundub meile pealesurutuna. Olulisim keel, mida tahame õppida, on inglise keel, sest see on tunduvamalt kergem ja levinum, seda on ka näiteks jaapani ja hiina keeled. Tänu paljudele keeltele, mida omandame, on meile avatud suuremad võimalused, sest keelt osates saame reisida erinevatesse kohtadesse, ei teki suhtlusprobleeme ning on võimalik õppida kultuuri kohta, mis keelt me parasjagu õpime ja samas laiendab see silmaringi. On antud ka üsna trööstitu kujutlus rahvastiku aluspüramiidist, mis peab olema alt laiem - noored peaksid moodustama rahvast suurema osa. Kuid see on altpoolt hoopis õõnes: küllalt suured on praegu keskealiste, kuid siiski juba pensionieale lähenevate inimeste rühmad, kelle kanda on majandus ja üldine toimetulek. Nendele pakub lähitulevikus mõningat leevendust 15-
leidnud. Medellinis kohtab ta palju huvitavaid ja omapäraseid inimesi, kes saavad talle väga kalliks. Üks nendest on John, El Eslaboni omanik ja baari hing.Nende suhe muutub väga lähedaseks. Just John on see, kes viib Ave jalgpalli vaatama, näitab tõelist Kolumbia ööelu kaasates ta suurtesse probleemidesse.Ave saab veel ühe väga lähedase sõbra. Selleks on noormees nimega Diego. Ave peab veetma väga pika aja haiglas ja just Diego on see, kes teda sellel perioodil toetab. Suhtlusprobleeme autoril ei esinenud. Kolumblased on enamasti väga sõbralikud ja heatahtlikud. Ave oskas natuke hispaania keelt juba sinna minnes ning ka tänu sellele keelebarjääre ei tekkinud, kuid usu probleeme esines koolis töötades küll. Ave ei uskunud Jumalasse, vaid hoopis loodusesse ja energiasse, mis selles peitub. Ja see ei istunud õpetajatele. Samuti ei meeldinud koolitöötajatele kuidas Ave riides käis, kuid ajapikku harjuti sellega ära. Kolumbiasse sõites ei olnud Avel mingeid ootusi
.........6 3.ARUTELU..........................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................10 SISSEJUHATUS Antud teema sai valitud autori enda töökogemuse tõttu dementsete patsientidega üldhaigla õendusabi osakonnas. Töö autor märkas, et osakonna personali, dementsusega patsiendi ja patsiendi omaste vahel tekib sageli suhtlusprobleeme, arusaamatusi, vääritimõistmisi ja konflikte. Dementsusega võivad 50%-75%-l haigestunutest kaasneda käitumis- ja isiksuse muutus. Eestis peaks eelduste kohaselt olema vähemalt 10 000 dementsussündroomiga ja 7000 Alzheimeri tõve põdevat patsienti, aga riiklik statistikasüsteem seda ei peegelda. Seega ei saa tervishoiujuhid planeerida, et lähitulevikus, demograafilise situatsiooni nihkumisel vanemaealiste ülekaalu suunas kasvab sellest haigusgrupist tulenev haiguskoormus ühiskonnale
Joonis1. (http://plato.stanford.edu/entries/information-semantic/) Toodud mudel kujutab endast subjekt-objekt-tüüpi suhete kirjeldust. Subjekt on vaid sõnumi lähetaja.Teabe saajale on jäetud objekti osa. 5 3. SUHTEPROBLEEMID Suhteprobleemid võivad tekkida suvaliste inimeste vahel: ülemuse ja alluva, kolleegide, osakondade ja ka meeskonnaliikmete. On erinevaid suhtlusprobleeme, need võivad olla töötajate vahel kui nad ei ole ükksteise arvamustega nõus, ülemus võib töötajatele teha negatiivseid ja halvustavaid märkusi ning samas võib ka klient meeskonnale liigseid nõudmisi esitada. Kui olukorda koheselt ei lahendata võivad tagajärjena tekkida pingestatud suhted, raisatud aeg ja kehv töötulemus. Tihtipeale on inimestel teatud takistused suhteprobleemide lahendamise teel, milleks
Sellegipoolest arvab rohkem kui kolmandik vastanutest, et eestlaste Eesti venelaste omavaheline läbisaamine Eestis on halb või pigem halb. See kinnitas töö teise hüpoteesi. Selgus, et suurimaks probleemiks, miks eestlaste ja Eesti venelaste omavaheline läbisaamine on häiritud, on keel. Eestlasi häirib, et Eesti venelased, kes on Eestis juba aastaid elanud, ei valda eesti keelt, ega isegi ürita seda õppida. See aga omakorda tekitabki omavahelisi suhtlusprobleeme ja konflikte. Pea 12% uurimuses osalenud eestlastest väitis, et suhtuvad positiivselt Eesti venelastesse, kes oskavad eesti keelt vähemalt suhtlustasandil. Ilmneb, et keele probleem kerkib esile siiski rohkem vanemate Eesti venelastega. Suurel osal uurimuses osalenud eestlastest on tutvusringkonnas Eesti venelasi ja üle 80% nendest kasutavad omavaheliseks suhtluseks siiski eesti keelt. See näitab, et noortel Eesti venelastel eesti keelega probleemi ei ole.
annaabi.ee 
