*Võimalus anonüümsusele *Kiusajal on karistamatuse tunne *Kiusatavad et räägi sellest kellelegi *Võimalus väga paljudele väga kiiresti mingit infot edastada. Kuidas tunda ära küberkiusamine? *Kui Sind on halvustatud(kas avalikult või privaatselt) *Kui keegi käib Sulle peale(pressib infot välja) *Kui Sind ahistatakse *Muu Sulle ebameeldiv Mida saab iga inimene teha, et internet oleks turvaline *Ei õhuta teisi kedagi halvustama *Ei kiusa ise kedagi *Kui näen mõnes suhtluskeskkonnas kiusamist, astun vahele *Ei levita kahtlase päritoluga faile. Kasutatud materjalid *http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/ * http://www.slideshare.net/meerisild/internetiturvalisu
praegu raske hinnata. Ka ei tunne ma, et säiliks täielikult kindlus selle ees, et pank varasemat infot ikkagi ei säilita ega hilisemaga võrdle või hoopis teistele sarnastele teenusepakkujatele kasumlikkuse eesmärgil maha ei müü. Eks iga uue rakendusega tekib palju küsimusi ja inimesed kardavad, et kasu asemel saadakse pigem kahju ja kuigi hirme sai siinkohal enam välja toodud, siis ühe suure positiivse muutusena näen ma seda, et inimesed hakkavad rohkem läbi mõtlema, et suhtluskeskkonnas avaldatu kujundab neist üsna tõenäoliselt arvamust pangale, tulevasele tööandjale või abikaasale ja võibolla ilmub siis mina- juba-kolmandas-pubis-sel-õhtul pealkirjaga pilte vähem.
Neid reegleid on väga palju, mis jagunevad veel mitmeks alagrupiks suhtlustarkvara (MSN, Skype, Facebook jt.), listid ja uudisgrupid ja e- posti reeglid. Netikett on kogum 10 lihtsast reeglist, mida tasub järgida võrgusuhtluses, et vältida konflikte ja tagada internetis suhtlemisel sõbralik õhkkond. Tähtsam reegel on see, et tuleb meeles pidada, et teiselpool ekraani on ka inimene. Sa võid väga kergelt riivata teise inimese tundeid, kui sa ütled talle suhtluskeskkonnas midagi halvasti või vastad kuidagi ükskõikselt talle. Peab meelde jätma ka selle, et see, mida sa ütlesid kunagi internetis, jääb sinna ka igaveseks. Lisaks sellele, peab jälgima internetis tegutsedes samu reegleid ja tavasid nagu ka reaalses maailmas. Käitu internetis nii nagu käituksid ka reaalses elus. Veel peab austama teise inimese aega ja tema ühendust internetiga. Iga sinu saadetud sõnum kellelegi, vajab kirja saajalt aega, et
detailandmetega. Lisaks sellele kasutatakse treilerreklaam (Laagna tee). Internet Meediaplaani raames luuakse projekti personaalne kodulehekülg, kus ilmub kogu info ja parimad pakkumised. Läbi interneti saab registreeruda kliendipäevadele ning pöörduda kõikide lisaküsimustega otse arendaja poole täiendinfo saamiseks. Uued ajad vajavad uusi turundusnippe – spetsiaalselt projekti edendamiseks noorte ja aktiivsete inimeste seas luuakse Vana-Kuuli elamurajooni mikroblogi populaarses suhtluskeskkonnas Facebook. Bännerid on üleval kinnisvara- ja uudisteportaalides, kus on suur vaatajas-/lugejaskond. www.kv.ee www.city24.ee Vahendajate portaalides Uudiskirjad olemasolevale kliendibaasile Oleme kokku kogunud varasemate klientide ja huviliste e-maili aadressid ( listi on ennast võimalik lisada meie kodulehel). Saadame laiali tutvustava uudiskirja meie projekti kohta. Uudiskirjas toome välja kortermaja välisilme, näidiskorterite pildid,
Uuring koostati, et saada ülevaade 7., 8., 9., 10., 11. ja 12. klasside õpilaste kokkupuudetest küberkuritegudega. Uuringus osales 113 Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilast. Uurimuse andmekogumise meetodina kasutati ankeetküsitluse meetodit, mis seisnes küsimustiku koostamisest, õpilaste vahel Interneti teel laialisaatmisest ja saadud vastuste analüüsimisest. Kogu see protsess võttis aega ca. 4 päeva. Küsitluse koostasin ma leheküljel docs.google.com ning laiali saatsin suhtluskeskkonnas Orkut.com. 1. Palun märkida vahemik, kus klassis käite 113-st õpilasest 65 märkis oma klassivahemikuks 7.-9. klassid ja 48 10.-12. klassid. 2. Milliste küberkuritegevusliikidega olete kokku puutunud? Ei ole kokku puutunud Kelmus Kiusamine Identiteedivargus Interneti teel narkootikumidega kauplemine
käitumist katsetaks, selle eest kiita või karistada saaks. Vanemad on sageli ühed olulisemad mudelid, sest nad on lapse jaoks positiivsed, kompetentsed ja võimu positsioonil. Lapsed imiteerivad oma vanemaid kõiges: kõnnak, kõnemaneer, zestid ja peegeldavad ka nende väärtushinnanguid Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks ja on lapse suhtluskeskkonnas olemas pidevalt, mitte ainult siis, kui vanem teda distsiplineerib. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist (suunamine, juhendamine,sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilma jätmine).
3. Laps ja lapsevanemad Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks. Lapsed ei korda pimesi tegevusi, mille eest nad on tasu saanud ja ei väldi karistust toonud käitumisi, vaid kasutavad tasusid ja karistusi kui olulist tagsisidet oma tegevuse planeerimisel (pikemalt Hoffmann, Paris, Hall, & Shell, 1988). Tasud ja karistused on lapse suhtluskeskkonnas olemas pidevalt, mitte ainult siis, kui vanem teda distsiplineerib. Näiteks, kui 5- aastane poiss viib pärast õhtusööki oma nõud ise kraanikaussi ja ema naeratab talle või kui 4- aastane laps lükkab hoogsalt laualt maha ajalehtede hunniku ning isa vaatab seejärel kulmu kortsudades otsa. Heakskiit soodustab samasuguse käitumises kordumist, grimass või tähelepanust ilma jätmine mõjub aga karistusena (Kikas 2008: 55) 3.1 Distsiplineerimine
annaabi.ee 
