· Sooline valik. Arvestama peaks ka moderaatori ja grupi sobivust. Efektiivsema kommunikatsiooni tagab see, kui moderaator on grupiliikmetega samast soost. Kasutatakse eriti pereuuringute ja sotsioloogia küsimuste aruteludes. · Konfliktvalim. Grupiliikmed on väga erineva taustaga (vähemalt kaks aktiivset liiget iga muutuja osas). Kategooriad peaksid olema samuti polariseeritud (parimal juhul kaks äärmust). Selline valim innustab argumenteerimist ja toob välja suhtlusbarjäärid käsitletava küsimuse osas. · Ekspertvalim. Kui uurimuse eesmärk on saada kõnealuse küsimuse kohta võimalikult palju asjatundlikku teavet. · Laste ja noorte valimid. Siin on tingimata vajalik vanemate nõusolek (laste puhul). Kasutama peaks palju köitvaid abivahendeid (tahvlid, joonistused, fotod, rollimängud, hüpoteetilised situatsioonid), et võtta maha pingeid ja luua avatud mugav õhkkond.
2. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Teabeedastus võib oma lihtsale põhiskeemike vaatamata otsustada ületamatult raskeks ülesandeks üksnes seetõttu retsipient ei häälestu teate vastuvõtjale. Sellest tingituna edastatakse iga päev triljoneid bitte teavet, mis iialgi ei jõua adressaadini. Suhtlustõkked liiguvad kolme rühmana: I Keskkonnast ja situatsioonidest tulevad häiretegurid II Teate edastajast tingitud takistused; III Teate vastuvõtjaga seonduvad suhtlusbarjäärid (Kidron 2004: 30). I Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlustõkked on järgmised: · Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus, halb käekiri jne... · Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. · Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused.
Raamdokumendis kirjeldatakse ülevaatlikult, mida keeleõppijad peavad omandama, et osata keelt suhtlemisel kasutada, ning milliseid teadmisi ja oskusi tuleb arendada, et selles vallas tõhusalt tegutseda. See kirjeldus hõlmab ka vastava keele kultuuritausta. Raamdokumendis määratletakse muu hulgas keeleoskuse tasemed, mis lubavad mõõta õppija edusamme elukestva keeleõppe kõigil etappidel. Raamdokument aitab ületada Euroopa haridussüsteemide erinevustest tingitud suhtlusbarjäärid keeleõppevaldkonna asjatundjate vahel. See on vahend, mis aitab haridusametnikel, kursuste korraldajatel, õpetajatel, õpetajakoolitajatel, eksamineerijatel jt analüüsida oma jõupingutusi ja saada neist ülevaade, mis lubab koordineerida ja tõhustada tegevust nii, et püüdlused oleks kooskõlas nende vastutuse all olevate õppijate tegelike vajadustega. Raamdokument loob aluse keeleõppe eesmärkide, sisu ja meetodite selgeks kirjeldamiseks, muutes
protsessi etapis võib olla tähenduse moonutust. Tavaliselt need moonutused on ebaolulised, aga kui müra tasand on kõrge, see toob kaasa olulisele mõtte kaotusele ja võib isegi teabevahetust blokeerida. Seetõttu on vaja müra põhiliseid põhjusi ja võimalikuid moonutusi teada ja nende kommunikatsiooni protsessis mõju arvestada. KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID JA NENDE TEKE VIISID. Teaduskirjanduses on erinevad “kommunikatsiooni barjääri” mõisted. Sokolov A.V. mõiste järgi "suhtlusbarjäärid” - tähenduse liikumise viisil tõkked kommunikaatorilt retsipiendile". (Соколов 2002: 168). Shevandrini N.I. sõnutsi "kommunikatiivne barjäär on psühholoogiline takistus teabe adekvaatse edastamise teel kommunikatsiooni partnerite vahel". (Шевандрин 1995: 100). Zimichev A.M. keskendub tähelepanu sellele, et kommonikatsiooni barjäärid on tegurid, mis võivad konflikti põhjustada või toetada. (Зимичев 1993: 98). Andreeva G.M
annaabi.ee 
