oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: _ suhtlemisvahendite valdamine _ käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine _ rollirepertuaar Kaudsed: _ suhtlemisomadused _ tutvusringkonna ulatus ja koosseis _ sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlusahel koosneb kaheksast osast. 1. Idee ilmumine 2. Kodeerimine 3. Edastamine 4. Vastuvõtt 5. Dekodeerimine 6. Aktsepteerimine 7. Kasutamine 8. Tagasiside Joonis1. Suhtlusahel 2 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Kodeerimine tähendab seda, et sõnumi saatja kodeerib ehk mõtestab oma mõtte teatud
sisesuhtlus ja välissuhtlus või siseside ja välisside. Sageli väidetakse, et suhtlusoskused ja teenindusvalmidus on kaasasündinud isikuomadused (Ta on sündinud teenindaja...!). See võib ju nii olla, sest ilmselt sünnib iga inimene maailma mingite eeldustega midagi mõnest teisest asjast paremini teha (nt paremini arvutada kui laulda või vastupidi). Aga igat oskust, sh suhtlusoskusi, saab soovi korral järjepidevalt edasi arendada. Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille eesmärgiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. Head suhted algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlusest, mille eelduseks on suhtluspartneri isiksusega arvestamine ning head suhtlusalased teadmised ning oskused. Ideaalses teenindussuhtluses annavad mõlemad pooled nii teenindaja kui ka klient omalt poolt parima selleks, et suhtlus hästi õnnestuks. Reaalselt see alati nii ei ole. Kes
-rääkimisvead -labane kahemõttelisus -saatjapoolse arvamuse pealesurumine. *Teenindussuhtluse abivahendid. - tehnilised suhtlusvahendid. mitmesugused teabeallikad. pliiatsid. paber.- blanketid. *Suhtlemisest: - suhtlus on alati kahesuunaline protsess. -kas ja kui hästi see toimis, sellele saab vastuse vaid anda asjakohane tagasiside. -tagasiside aitab vähendada vääritimõistmist, edastada soovitud ja saadud sõnumi vahel. -klienditeenindajal on ainuke viis veenduda selles,kas suhtlusahel toimis ja jõudis eesmärgini: tagasiside kõsimine ja andmine. *Verbaalsed suhtlusvahendid. - suulised, sõnalised, või helilised suhtlisvahendid. -Loomulik keel : kõne kiirus, rütm, paus nind nende asukoht kõnes. -Paralingvistilised vahendid, nt mitmesugused häälitsused, nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja intonatsioon. Siia kuuluvad ka nn parasiitsõnad. -Paralingvistilisi suhtlusvahendeid on raskem tahtekontrollile allutada kui teisi verbaalseid.
Suhtlus klienditeenindaja ja kliendi vahel on niiöelda heterogeenne siis oleneb palju klienditeenindaja pädevusest ning empaatiast, kuid oluline roll on mängida ka kliendil, ka temal võiks olla empaatiat klienditeenindaja suhtes, lõppude lõpuks on see ju üks inimlikkuse ja mõistlikkuse tunnuseid ja ka klienditeenindaja on inimiene, muidugi erinevalt klienditeenindajas on kliendil vaba valik kuidas ta suhtub interaktsioonis teise osapoolde. Suhtlusahel näeb väja, et sõnumi saatja edastab sõnumi ning vastuvõtja dekodeerib selle ja võtab vastu. Klienditeenindaja kui kliendi soovi ehk sõnumi vastuvõtja eesmärk on kindlaks teha kas ta on sõnumist õigesti arusaanud seda näiteks asja üle korrates kinnistada, seejärel olles verbaalses suhtluses pädev ta kontrollib oma kõne kiirust (teeb piisavalt pause), rütmi ja tooni ning kindlasti peab ka sõnadevalik olema eetiline (vältida tuleks parasiitsõnu)
annaabi.ee 
