10) Kuidas personal tegutseb, milline on rollide jaotus? Järve noortekeskuses on 3 noorsootöötajat, kelle rollid on küll jaotatud, kuid tihtipeale kõik aitavad üksteist. Suhtlemine 1) Keele keskkond asutuses? Valdav osa on ikka eesti keelt kõnelevad noored, kuid käivad ka kamp vene noori. Kui viibisin praktikal, vene noori ei näinud. 2) Keele keskkonnaga kohanemine Vaatluse päevadel külastasid keskust ainult eesti keelt kõnelevad noored. 3.) Noorsootöötajate suhtlemisstiilidest Noorsootöötajad suhltevad vabas vormis. Noored ja noorsootöötajad Järve noortekeskuses väga omavahel ei suhelnud. 4.) Kas suhtlemine on vastastikune? Kui toimub mingi suhtlus, siis ikka on vastastikune. 5.) Kas kontakt algab, kestab ja lõpeb? Suhtlus piirdub tervitusega ning hiljem head aega ütlemisega. Või siis luba küsimisega, mängimiseks, teisele korrusele minemiseks või kööginurga kasutamiseks. 6.) Suhtlemine tegevustes soodustavate/takistavate asjaoludena?
Organisatsiooni käitumine Suhtlemise olemusest ja suhtlemisstiilidest Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad
Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine hälmab 4 komponenti: tähelepanekud (sa tulid peale südaööd koju), mõtted (ma arvan, et sul oli tool probleeme), tunded (see teeb mind murelikuks), soov (tahaksin, et usaldaksid mind rohkem ja räägiksid, kui sul on muresid). Suhtlemisstiilid: kehtestamine, alistuv käitumine, agressiivne käitumine (vt. lisaks Bolton "Igapäevaoskused", lk.164-184) Suhtlemisstiilidest teadlik olemine annab võimaluse konflitide juhtimiseks ja nende vältimiseks, analüüsimiseks. Alistuv enda vajaduste kaitsmata jätmine. Agressiivne domineeriv, teisi vigastav käitumine, Kehtestav käitumine enda emotsionaalset, füüsilist ruumi kaitsev käitumine ilma teisi emotsionaalselt, füüsiliselt vigastamata. Konflikt A) - kui erimeelsuste tagajärg. Mõned konflikti tekkimise põhjused: pingeid tekitav suhtlemisstiil (nt.
Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine hälmab 4 komponenti: tähelepanekud (sa tulid peale südaööd koju), mõtted (ma arvan, et sul oli tool probleeme), tunded (see teeb mind murelikuks), soov (tahaksin, et usaldaksid mind rohkem ja räägiksid, kui sul on muresid). Suhtlemisstiilid: kehtestamine, alistuv käitumine, agressiivne käitumine (vt. lisaks Bolton "Igapäevaoskused", lk.164-184) Suhtlemisstiilidest teadlik olemine annab võimaluse konflitide juhtimiseks ja nende vältimiseks, analüüsimiseks. Alistuv enda vajaduste kaitsmata jätmine. Agressiivne domineeriv, teisi vigastav käitumine, Kehtestav käitumine enda emotsionaalset, füüsilist ruumi kaitsev käitumine ilma teisi emotsionaalselt, füüsiliselt vigastamata. Konflikt A) - kui erimeelsuste tagajärg. Mõned konflikti tekkimise põhjused: pingeid tekitav suhtlemisstiil (nt
Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine hõlmab 4 komponenti: tähelepanekud (sa tulid peale südaööd koju), mõtted (ma arvan, et sul oli tool probleeme), tunded (see teeb mind murelikuks), soov (tahaksin, et usaldaksid mind rohkem ja räägiksid, kui sul on muresid). Suhtlemisstiilid: kehtestamine, alistuv käitumine, agressiivne käitumine (vt. lisaks Bolton "Igapäevaoskused", lk.164-184) Suhtlemisstiilidest teadlik olemine annab võimaluse konfliktide juhtimiseks ja nende vältimiseks, analüüsimiseks. Alistuv enda vajaduste kaitsmata jätmine. Agressiivne domineeriv, teisi vigastav käitumine. Kehtestav käitumine enda emotsionaalset, füüsilist ruumi kaitsev käitumine ilma teisi emotsionaalselt, füüsiliselt vigastamata. Konflikt A) - kui erimeelsuste tagajärg. Mõned konflikti tekkimise põhjused: pingeid tekitav suhtlemisstiil (nt
annaabi.ee 
