järgi kas me mõistame teist inimest õigesti enne kui vastame meie enda uue sõnumiga. Me sõnastame ümber , kuidas me meistame teise sõnumit ja peegeldame selle kinnitusesks(tõestuseks) saatjale tagasi. See kinnitamise või tagasisideme andmise protsess on see, mis teeb vahet aktiivsel kuulamisel ja teeb selle efektiivseks. Suhtlemise tasemed Efektiivselt kuulamine on keeruline sest inimesed varieeruvad oma suhtlemisoskustes ja selles kui selgelt nad ennast väljendavad, ja tihti on erinevate vajaduste ja soovidega. Erinevad tüübid suhtlemise tasemetest lisavad samuti keerulisust. Neli erinevant taseme tüüpi on: 1. kulunud väljendid 2. faktid 3. mõtted ja uskumused 4. tunded ja emotsioonid Kuulajana me tegelema tasemega,mis meie arvates on kõige olulisem. Kui me ei tunne ära kõneleja jaokskõige olulisemat ja asjakohasemat ,siis see võib juhtida olukorda, kus kaks
- Teiste õiguste arvestamine laste tegevuse, mängu suunamine ja juhtimine vastavalt vajadusele - Abistamine riietumisel, mänguasjade koristamisel jne (probleeme võib tekitada ka oma laps rühmas) Silmas tuleb pidada ka iseloomuomadusi, mis takistavad edukat suhtlemist ning on taunitavad: mossitamine, kaebamine, kadedus, teiste üle naermine, narrimine, kiitlemine ja suurustamine, vaidlemine, virisemine, hädaldamine jne. Suhtlemisoskustes võib esile tõsta: · Sooritamisoskused. Oskus kasutada: - sobivat kehakeelt - silmsidet - emotsionaalset reaktsiooni - kuulamisoskust - kehtestada, kuid mitte domineerida · Tõlgendamisoskused. : - Mõista lapse kehakeelt ja silmsidet - Reageerida lapse tujudele ja emotsioonide väljendustele - Väljendada end asjakohaselt - Vastavalt vajadusele suunata, kontrollida või jälgida Laste suhtlemisoskuse omandamine toimub suhtlemise kaudu, kogemuste kaudu ja
Kui tavapäraselt arenevad lapsed muutuvad aina sotsiaalsemaks esimeste eluaastate jooksul, siis võrdluseks autistlikud lapsed toetuvad üha enam ainult iseendale ja eristuvad oma erineva käitumisega teiste seast (Chawarska, Klin, Volkmar, 2008). Lisaks alates teisest ja kolmandast eluaastast autistlikud lapsed jätkavad oskuste defitsiidi välja näitamist pilkkontaktis, emotsioonide välja näitamises, tähelepanus ja püsivuses, suhtlemisoskustes, sidet kõne ja nägudega ja huvist jagada oma huvisid ja tundeid, mis iseloomustavad nende arengut (Chawarska, Klin, Volkmar, 2008). Seetõttu on alternatiivpedagoogika kui meetod autistlikule lapsele vajalik, mille abil muudetakse keskkond toetavaks ja temale vajaliku kindluse ja võimalike huvipakkuvaid tegevusi pakkuvaks. Samas aidates arendada püsivust ja tähelepanu läbi erinevate materjalidega
liikmed, kellega ei taheta suhelda ega koos tegutseda. Staatuse sümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad. Juhil kabineti suurus, mööbel, arvuti, telefon, auto, sekretär jms. Paljudes kohtades on staatuse sümboliteks ametiriietus. Staatuse allikad on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustes, käitumisest, välimusest, , meestel ka kehalisest jõust ja osavusest. Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest vaid kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. see võib olla väga erinev. 1. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused. A. Maslow vajaduste hierarhia. Motivatsioon on motiivide kogum mis ajendab inimesi toimima. nagu inimesed on ka nende vajadused erinevad. Motivatsiooni mõjutavad esmalt esmavajadused (füsioloogilised toit, õhk, vesi, uni,
annaabi.ee 
