) Eesti muinasaeg kestis 8. milj. 3000 eKr Kõikidele kunstidele pandi alus. Religiooni tekkimine Kõik mida ei suudetud endale selgeks teha (Järeldati, et on keegi, kes teab, targem), seoti maagiliste laulude, tantsudega enne sinna minekut. Kombetalitus Mütoloogia, religioon andsid moonutatud saate. Muusika arenes inimese tootmistegemisest, tööst või koos sellega. Laulu kui niisugust tollel ajal ei olnud. See oli kui rütmiseeritud kõne, mida kasutati suhtlemiskeelena. Rütm, mida edastati üksteisele oli tavaliselt, kas kaht puutükki kokku lüües või kivisid lüües jne. Esimesed algelised pillid olid löökpillid. Leiti loomasarv, sinna sisse puhuti ning tekkis heli, hääl, sinna juurde uuristati auke juurde, kuna saadi aru, et siis helikõrgus muutub. Teised puhkpillid. Vanim kiviaja flööt oli nikerdatud luust ning selle peal olid ka kaunistused. Arvati, et 5 sõrmeauku uuristatud. Seda oli seotud maagilise mõtlemisega. (Kõigis kultuurides)
Kiiresti arenesid arvutid, muutusid väiksemaks ja kiiremaks (Steve Jobsi Apple, Bill Gatesi Microsoft) Tehnika ja teaduse saavutusi rakendati kosmonautikas, ehitati kosmosesüstik: avardus inimkonna arusaam maailmaruumist, toodi kasutusele CD. Süstikud demonstreerisid lääneriikide tehnoloogilist taset Kasvas info hulk ja kiirenes selle edasiandmine, toodeti paljundus- ja faksiaparaate Järjest rohkem kasutati inglise keelt suhtlemiskeelena Põllumajanduse osatähtsus langes, hakati lähtuma teeningusest (teenindusmajandus): maapiirkonnad tühjenesid, linnad kasvasid, urbaniseerumine, uute linnade majad olid halvasseisus (slummid) Inimeste osa põllumajanduses vähenes, tööd tegid masinad Kasvas haritlaste osatähtsus ühiskonnas – rikkaks tegid uued ideed 18. Lääneriikide kriis. Neokonservatismi tugevnemine
Peagi taibatakse, et ei tööta- läheb nihkesse. Kalendritriiv. Juliuse kalendrist tuleb igal aastal maha võtta 11min 4sek.. Gregorius XIII oli reformi paavst. N 4.10.1582 -> 15.10.1582, jättis vahele 10 päeva, mis olid kalendris maha jäänud. Rohkem kõneldavad keeled varauusaja Euroopas. Võõrkeeli oskasid varauusajal küllaltki vähesed. Keskaja Euroopat ühendanud ladina keele oskajate osakaal vähenes järjekindlalt ning alles 18. sajandil murdis üleeuroopalise suhtlemiskeelena läbi prantsuse keel. Varauusaegne riik. Rahvusriikide kujunemine (statemaking) Euroopas. Valitsev dentents on rahvusriikide kujunemine- statemaking. Euroopat kokkuhoidvate klambrite nõrgenemine. Koos rahvusriikide kujunemisega asendus arusaam kuulumisest ühe või teise valitseja alamate hulka kuulumisega ühtsesse natsiooni. Paavstivõimu piiramine keisri- ja kuningavõimu tugevdamiseks. Rahvusriikide kujunemisega asendus õhtumaine kristlik ühtsus (ld res publica christiana) omavahel
suure riskiga. Reisile mineja ei teadnud kunagi ette, millal ja kas üldse ta reisilt naaseb. Lisaks kardeti, et kodustest oludest eemalolek murendab inimese kõlblust ja vagadust. Euroopas reisimist raskendas ka keeleprobleem. Võõrkeelte oskus oli varauusajal küllaltki madal. Keskaja Euroopat ühendanud ladina keele oskus järjekindlalt vähenes ning alles 18. sajandil murdis üleeuroopalise suhtlemiskeelena läbi prantsuse keel. Suhtlemist raskendasid ka erinevad dialektid. Põhja-Saksamaa elanikud võisid paremini aru saada hollandlastest kui saksidest või baierlastest. Seetõttu reisiski vaid väike osa ühiskonnast: aadlikud erinevate õukondade vahel, kaupmehed ja käsitöösellid, üliõpilased (peregrinatio academica) ning palgasõdurid. Varauusaja konfessioonivaenused põhjustasid ka arvukalt sundrändeid: teiseusuliste väljasaatmisi või emigreerumisi. 18. saj
annaabi.ee 
