meditsiini ja teaduse valdkonda, hakati uurima ja lahtimõtestama ka hirme, nende kujunemist ja neid hakati ravima. Sel ajal sündis ka palju väärarvamusi, kui kaheksteistkümnenda sajandi, 3 eriti viimaste aegade jätkuvad sügavuti uuringud on heitnud sellele huvipakkuvale ja laildasele tervisehaigusele uut valgust ning tulemuseks on paljude foobiate edukas ravi. Hirmu liigid 1. Lagedakarus 2. Suhtlemiskartus 3. Spetsiifilised hirmud, mis jagunevad viide alagruppi. Nimetus ,,spetsifiiline" asendat vatasemat nimetust ,,tavaline hirm", millest loobuti, kuna see vihjas , et olukord pole tõsine. Lagedakartus Otse tõlkes tähendab sõna ,,agorafoobia" hirmu turuplatsi ees. Laiemas mõistes kardab selle foobia all kannataja avatud , avalikke või rahvarohkeid kohti, eriti sellised, kust pole kerget taganemis teed. Paljud kardavad ka , et hirm või paanika muudab nad sellistes olukordades
See tekib siis, kui hakatakse teatud olukorda või objekti vältima. Iga kord, kui vastavat olukorda välditakse, saadakse sellest kasu ärevusest vabanemise näol ja seetõttu vältiv käitumine süveneb ning kaldub korduma. Siis tekibki foobia, mida elu eest välditakse. (Bourne 2007: 69-70) 5 1.3. Foobiate klassifikatsioon Kaasaegne psühhiaatria tunneb kolme hirmude põhigruppi: 1. Lagedakartus 2. Suhtlemiskartus 3. Spetsiifilised (üksikud) hirmud, mis jagunevad viide alagruppi (Haiguslikud... 2002: 12) Lagedakartus ehk agorafoobia tähendab otsetõlkes hirmu turuplatsi (agora) ees. Laiemas mõistes kardab selle foobia all kannataja, avalikke või rahvarohkeid kohti, eriti selliseid, kust pole kerget taganemisteed. Kardetud situatsiooni iseloom on kannatajatel erinev, mõned kardavad rohkem lagedaid kohti, kus on vähe inimesi, teised tulevad paremini toime pimedas või
võib tuleneda ka see, et lapsel on sama foobia mis vanemalgi. (Slik: 2002) 1.4. Hirmude klassifikatsioon Raamatus ,,Haiguslikud hirmud"(2002:12) on välja toodud foobiate erinevad küljed. Selgitatud on erinevaid ravimeetodeid ning rõhutatud on just seda, et 21. sajandil pole foobiaohvritel enam mingit vajadust oma probleemiga üksi jääda. ,,Haiguslikud hirmud" (2002:13) põhjal võib öelda, et kaasaegne psühhiaatria tunneb kolme hirmude põhigruppi: 1) lagedakartus 2) suhtlemiskartus 3) spetsiifilised (üksikud) hirmud, mis jagunevad viide alagruppi Lagedakartus ehk ,,agorafoobia", phobus agora, tähendab otsetõlkes hirmu turuplatsi ees. Laiemas mõistes kardab selle foobia alla kannataja avatud, avalikke või rahvarohkeid kohti, eriti slliseid, kust pole kerget taganemisteed. Lagedakartus on suhteliselt levinud tervisehäire. Selle all kannatab umbes 4% naistest 2% meestest. Enamikul juhtudel avaldub see esimest korda pärast 20. eluaastat
põhjusel, et temas ei toimu puhast rollide koostööd. Suhtlemine baseerub standarditel, aga mitte partnerite vastastikuste rollide alusel ning nende lehviku aeglasel avamisel. Teiste sõnadega, seda tasandit võib nimetada maskide kontaktiks. Partnerile suunatuse faas, selles faasis ei ole ehtsat kontakti soovi või valmidust suhtlemiseks. Kontakteeruda mitte soovimisel võib olla mitu põhjust: solvumistunne ja usaldamatus (tahaks eemalduda partnerist), suhtlemiskartus (sest varasematel kordadel koges ta pigem solvangut kui rõõmu), suhtlemislaiskus(inimene hoiab kokku hingelist jõudu, mida on vaja suhtlemiseks teisega), ükskõiksus teiste suhtes (inimene on iseendaga liiga hõivatud või veendunud, et ta on teistest parem) ning väsimus (ei jätku jõudu kontakti jaoks). Mitte valmidus kontaktiks läheb alati vastuollu kehtivate normidega. Moodus suhtlemiseks "mitte suheldes" ongi sama, mis panna endale ette mask. Inimene võib oma
annaabi.ee 
