5. eelarvamus esitatava suhtes. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked võivad olla: 1. lähtutakse jäigast ootusmudelist; 2. psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja või/ja teema suhtes; 3. keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale; 4. ettevalmistamatus. Et aga oma soovitud sõnum saaks ka edastatud, tuleks teada, et edu annab enamasti see, kui on olemas suhtlemise järjepidevus ning vastastikune aktsepteerimine. SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID Suhtlemisjulgus Suhtlemisjulgus on isiksuseomadus, mille võib võrdesse panna sõnaga "edu". Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Kuid see - kuidas inimene oskab leida sõnu, millisesse vormi ta neid paneb, kuidas seda mõistavad teised inimesed - aitab juba kaasa infovahetuse efektiivsemaks muutmisele ja isikliku edu saavutamisele. Selge on, et julgus suhelda areneb just suheldes. Suhtlemisjulgus on ju sotsiaalses elus hakkama saamise peamisi eeldusi ning selle arendamine
Kontakti saamine klassiga/grupiga Märksõnad Positiivne hoiak klassi/grupi suhtes (peab välja paistma) Avatud suhtlemine (immediacy) mitteverbaalne (pilk, miimika, zestid, liikumine, hääletoon verbaalne (huvi tundmine, rituaalid, hoolivuse Väljendamine Toimuva selgitamine (reeglid, sisu) ja vajadusel arutamine Klassiga arvestamine Mõistvus (sisukus, emotsionaalsus, lihtsus, tihedus) Empaatia (väljendamine) Suhtlemisjulgus (tuleneb positiivsest minapildist) Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud: ENESEARMASTUS SALLIVUS ENESEUSALDUS Õpetaja suhtlemise mudel JUHTIMISTEEMANT Juhtimisteemandi mudel Juhtimisteemandi ,,pehmeks pooleks" nimetame järgnevalt klassijuhataja/õpetaja mõistvust ja hoolitsevust. Juhtimisteemandi ,,tugevaks poolek" nimetame järgnevalt klassijuhataja/õoetaja tahtekindlat ja järjekindlat käitumist.
Nendeks on introversioon-ekstraversioon ja neurotism- stabiilsus. Kui Jung mõistis introversiooni sissepoole suundumisena, siis Eysenck seletab rohkem lahti: 1. Ekstraversioon- seltsivus, impulsiivsus, entusiasm, muretus, enesekindlus, suhtlemisjulgus, domineerimissoov, optimism 2. Introversioon- seltsimatus, passiivsus, endassetõmbuvus, mõtlikkus, tugev enesekontroll Ekstraverdile või introverdile omase käitumise juured on sügaval inimese bioloogilises või geneetilises olemuses Ekstravertidel ajukoore erutuslävi kõrgem: Stiimulitele vähem vastuvõtlikud Vajavad tugevamaid ja kestvamaid ärritajaid Tüdivad stiimuleist kiiremini
Tema arvates kaasaja kallid psühhoteraapiameetodid ei avalda ravialusele mingit toimet Hans Eysenck. Kasutas samuti faktoranalüüsi, kuid tuli Catelliga võrreldes seisukohale , et isiksust saab kõige paremini kirjeldada 2 peamise mõõte terminites. Nendeks on introversioon- ekstraversioon ja neurotism-stabiilsus. Kui Jung mõistis introversiooni sissepoole suundumisena, siis Eysenck seletab rohkem lahti: 1. Ekstraversioon- seltsivus, impulsiivsus, entusiasm, muretus, enesekindlus, suhtlemisjulgus, domineerimissoov, optimism 2. Introversioon- seltsimatus, passiivsus, endassetõmbuvus, mõtlikkus, tugev enesekontroll Ekstraverdile või introverdile omase käitumise juured on sügaval inimese bioloogilises või geneetilises olemuses Ekstravertidel ajukoore erutuslävi kõrgem: ·Stiimulitele vähem vastuvõtlikud ·Vajavad tugevamaid ja kestvamaid ärritajaid ·Tüdivad stiimuleist kiiremini ·Otsivad elus enam vaheldust ja seiklusi Raymond Catell.
annaabi.ee 
