eesti keelele. Mina arvan et Internet mõjutab kindlasti Eesti keele kasutamist noorte ja täiskasvanute seas. Iga päev kui mina koolist koju jõuan, lülitan ma kohe arvuti sisse ja asun erinevates suhtlusportaalides teistega suhtlema. Kunagi pole mul aega kasutada õigeid kirjavahemärke, täispikki sõnu ja täpseid õigekirjareegleid. Kasutan palju lühendeid ja väga lühikesi lauseid, et kiiremini kõik räägitud saaks. Seda teevad ka väga suurem enamus teistest internetis suhtlejatest. Kas see võib tulevikus põhjustada Eesti keele rikkumist ja kadumist? Juba on jõudnud kätte selline aeg, kus igas peres on vähemalt üks arvuti ja seda kasutama õpitakse juba väga varases eas. Paljud lapsed juba enne kooli minekut hakkavad sõpradega näiteks msn suhtlusportaalis suhtlema sõpradega. See toimub enne juba kui nad korraliku kirjatehnika või mingisugused reeglid omandavad. See aga põhjustab juba lohakuse kirjamärkide juures või erinevate lühendite kasutamise,
· Kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus inimeste võime üksteisega suhelda, üksteisest aru saada, oma kogemusi, mõtteid, elamusi teistele edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsiooni uurimise probleemid: · Kuidas on see võimalik? (Küsimus märkidest, keelest) · Mil viisil see toimub? (Küsimus vahendajatest, meediast) · Kuidas on see korraldatud? (Küsimus intuitsioonidest) · Kuidas see toimub ja mõjub? (Küsimus suhtlejatest, nende suhetest) · Mis on selle sisu ja tähendus? (Küsimus tunnetusest, teadmistest) Teadused, mis tegelevad kommunikatsiooni uurimisega: · Lingvistika, semiootika · Sotsioloogia · Psühholoogia · Filosoofia · Informaatika · Küberneetika · Politoloogia · Ajalugu · jne... Kommunikatsiooni revolutsioon: 1. Kiri 2. Trükikunsti leiutamine (15. saj.) 3. Raadio (1895, Popov) 4
Vajan ju julgust, et lapsevanematega vestelda, lapsevanemate koosolekuid pidada ja tundlikel teemadel kõneleda. Vajan julgust, et lastele õppetegevust läbi viia, et laste ees esineda. Kui kardan, meenutan endale, et hirmust üle astudes olen mina võitnud. Pärast põhikooli lõppu ütles mulle mu klassijuhataja: „Piia, sinust saab ühel päeval lasteaiakasvataja!“ Ta tundis mind hästi, vahest ehk paremini kui ma isegi. Nüüd usun, et headest suhtlejatest saavadki lasteaiakasvatajad, ja veel head lasteaiakasvatajad. Ei kujuta ette, et oleksin keegi teine. Nüüd olen õpetajana töötanud juba peaaegu aasta. Julgust läheb vaja iga päev. Praktika alguses kartsin kõike, ka lapsi ja seda, kuidas nad mind vastu võtavad. Kui käidi minu õppetegevust vaatlemas, siis ma kartsin veel rohkem. Tänu praktikale ja kogemusele on tulnud julgust rohkem juurde. Ilmselt ongi minu suhtlemisoskuse nõrgim külg see, et pean mõnel puhul esimesest hirmust
Teatakse, mida võib oodata ja võib alati teisele kindel olla. See omakorda kasvatab usaldust. Agressiivne kuulamine s.o väga tähelepanelik kuulamine, sellega võidad inimeste südame. Sisekaemuslik juht teab, et oluline inimlik soov on kihk olla mõistetud. Igaühel meist on sügav vajadus omada arvamust ning soov, et selle arvamusega arvestataks. Niisiis on sisekaemuslik juht suurepärane kuulaja. Iroonia seisneb selles, et seda tehes hakatakse rääkima kui suurepärastest suhtlejatest.--- Selle kuulamine, mida teistel on öelda, on märk lugupidamisest.See näitab, et hindad inimesi ja usud nendesse.See on empaatia ilmutamine. Pead ennast samastama teise inimese vaatekohaga. Pead äratama endas huvi isiku vastu, kes sinuga suhtleb.Pead end nende olukorda asetama ja saama jälile, mida nad mõtlevad. Üksnes seda tehes mõistad neid ja ainult siis tunnevad nemad end mõistetuna.Inimene, kes tunneb end mõistetuna, kuulab ka sind, kui on sinu kord kõneleda.(113)
ei õnnestu leida kaht peensusteni ühtmoodi mõtlevat inimest, ei ole ka võimalik, et kaks inimest ühest (vähegi keerukamast) tekstist ühtmoodi aru saaksid. Lihtsamate tekstide või sarnasemate kuulajate puhul võivad erinevused olla väikesed, isegi ebaoluliselt väikesed, aga see ei muuda neid olematuks. Semantiline tähendus Semantiline tähendus (ehk tekstitähendus, sõnastikutähendus, otsene tähendus, sõnasõnaline tähendus) on see, mida mingi väljend keeles objektiivselt ja suhtlejatest sõltumatult tähendab – ja paraku ei ole seda olemas. Vähemalt ei ole keegi seda kuskil vaadelnud, mõõtnud ega muul viisil tuvastanud. Ka ei ole keegi kirjeldanud ühtegi semantilise tähenduse tuvastamise meetodit, mis ei sisaldaks kuidagi inimeste uurimist, vaid hangiks oma andmed otse (väidetavalt objektiivselt eksisteerivast) keelesüsteemist või vähemalt tekstidest. Siit jõuame selle raamatu keskse seisukohani: õhuvõngete ega
annaabi.ee 
