eraldamise keelu, naiste ümberlõikamise ja Thuku toetamise üle. Üldine tegevus sõdade vahel oli kohalik. Hilisematel tuhande üheksasaja kolmekümnendatel Aastatel hakkas valitsus sekkuma tavalistesse aafriklastesse läbi turustamise kontrolli, rangema haridusliku järelvalve ja maatükkide muutuste. Traditsioonilistest pealikest said ebaolulised ja noored mehed õppisid misjonäri kirikutes ja avalikus teenistuses suhtlejateks. Surve valitsuselt tavalistele keenialastele, et moderniseerida tuhande üheksasaja kolmekümnendatelt tuhande üheksasaja viiekümnendatele võimaldas erakondadel hankida toetust "tsentraalselt" keskendunud liikumistele, aga isegi need tuginesid sageli kohalikele suhtlejatele. Teine maailmasõda Teises maailmasõjas (193945) sai Keeniast tähtis Briti sõjaväe baas edukaks kampaaniaks Itaalia vastu Somaalias ja Etioopias. Sõda tõi raha ja võimaluse
võrgutatavad, vastuvõtlikud ning imetlejad. Usutakse, et ollakse usaldusväärne ja et võidakse lähtuda iseenda tunnetest, samas, kui usutakse, et õnnelikuks olemiseks on vaja teiste tähelepanu. Käitumises on iseloomulik dramaatilisus, võrgutamine, viha, nutt ja suitsiidizestid. Vältiv vältiva isiksushäirega inimesed on tundlikud halvustamise ja tõrjumise suhtes. See teeb nad halbadeks suhtlejateks, oskamatudeks. Teiste suhtes on nad kriitilised, üleülevad ning alandavad. Usutakse, et teised tõrjuksid, kui teaksid, milline isik tegelik on ja et pole midagi hullemat, kui olla tõrjutud või alandatud. Tegutsemisviisile on iseloomulik hinnanguliste situatsioonide, ebameeldivate tunnete ja mõtete vältimine. Sõltuv, nn mollusk nagu nimestki aru saada, on sõltuvad inimesed enda arvates nõrgad, abitud ja oskamatud
suhtlemisel22. 5.2 Stereotüübid venelaste kohta Suhtlussteretüübid loovad kujutluse mingi rahvuse esindajale iseloomulikust suhtlusstiilist. Suhtlusstereotüüpide järgi on eestlased ja venelased täiesti erinevad nagu selgub Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi uurimuse tulemusi analüüsides. Kui eestlased ise peavad end üldiselt reserveerituteks, tagasihoidlikeks ja vaoshoituteks, siis venelasi peavad eestlased emotsionaalseteks, avatuteks, jutukateks ja muidu sõbralikeks suhtlejateks. Uurimuses selgub veel, et Eesti venelased peavad end isegi sõbralikemaks kui venelased, toetudes rohkem stereotüüpidele, kui Peterburi venelased22. ,,See võib näidata eestivenelaste püüdu end eestlastele vastandada22". USA rahvusliku vananemise instituudi uuringu järgi on eestlaste stereotüübid venelaste kohta pea vastanduvad eestlaste iseloomujoontega: venelane on pealetükkiv, kontrollimatu aga üdiselt sõbralik ja mitte väga töökas23. 21 Allik 2008 22
tähendus. Lapsed, kes vastasid nende kaaslaste arvates rohkem vastase löö- misele orienteeritud võistleja mudelile, olid teiste arvates agressiivsed, ning suurem osa ülejäänud eakaaslastest tundis nende vastu kerget antipaatiat. Meisterlikkusele orienteeritud klassikaaslasi peeti headeks suhtlejateks ning üldiselt tunti nende vastu sümpaatiat. Sarnaseid tulemusi andsid veel kaks Kanada koolides tehtud uurimust. Meisterlikkuse saavu- Sellest johtuvalt võib arvata, et erinev motivatsioon võib olla laste tamisele orienteeritud käitumises nähtav. Eri motiividel võistlemine mõjutab ka laste valmidust lapsed võivad pool- dada vastase valikul jõupingutuseks