mis maakeral õgida on, mõtlemata sellest, mis saab järeltulevatest põlvedest. Paistab, et inimkonnal kui sotsiaalsel kollektiivil puudub globaalne vastutustunne! Keskkonnaeetika vajalikkus: Inimese tegevuse tulemusel on maakera loodusressursid vähenenud ning looduskeskkond saastunud kriitilise piirini, mis ohustab looduse ning sealjuures kogu inimkonna elu ja püsimajäämist. Vaja on muuta inimese arusaamu ja eluviisi. Keskkonnaeetika põhiküsimuseks on, kuidas peaks inimene suhtestuma keskkonda ja selles elama. Keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline pool aga püüab välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks. Loomkatsed. Eksperimente loomadega kasutatakse kolmes valdkonnas: 1)teaduslikus uurimistöös 2)uute toodete testimisel 3)õppetöös. Vooruseetiline lähenemine:
Kuidas me teame, mis on hea võib halb? Kas hea ja halb on inimese enda välja mõeldud või on nad kaasa sündinud omadused? Praktiline eetika: Kuidas lahendada teoorias tekkinud küsimusi? Psühholoogiline egoism Psühholoogilise egoismi teooria järgi on hea see, mis aitab üksikisikul massist eristuda. See on teoreetiline abstraktsioon ehk püüe luua täiuslik olukord. Tavaolukorras ei saa ennast ühiskonnast välja tõsta, sest me peame suhtestuma ühiskonnaga. Isegi eraldi, indiviidina me suhtestume ühiskonnaga. Seega ei saa olla erak, kui pole olemas kedagi või midagi, mille või kelle suhtes erak olla. Eetika moraal Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga tegutsedes püüelda heaolu poole. See aitab kogu ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Samas on erinevad ühiskonnad selles küsimuses erimeeled. Thomas Hobbes'i teooria
Entsüklopeediaid hakati kirjutama, neisse panid kõik, mida inimene tol ajal teadis kirja (Diderot). Saksamaal tegutsesid Herder, kes arvas, et kultuuri alustalad on rahvaluules ja hakkas euroopa rahvaste rahvaluulet koguma ning Schiller, kelle teostes olid tugevad kangelased ja inimesed ei hoidnud oma seisustest kinni. Diderot tegi teatriuuenduse, ta arvas, et zanre peab olema rohkem kui kaks lõbus komöödia (jant), tõsine komöödia (tragikomöödia) ja sümbolism. Karakter pidi suhtestuma ühiskondliku positsiooniga. Vaatuste asemel tulid stseenid, see tegi võimalikuks erinevad tegevuskohad ja palju erinevaid kostüüme. Näidendi tekstid tegi ta värsivabadeks. 19. pilet Voltaire Elas 1694- 1778. ta sündis Pariisis notari perre, sai hea hariduse. Oma teravate luuletuste eest sattus ta kaks korda Bastille'sse. Oma noorust kasutas ta näidendite kirjutamiseks. Ta Jumalat ei eitanud (maailma tekkimiseks oli mingit jõudu vaja), aga kirik kui institutsioon talle ei
Inimene kalkuleerib oma tegudes kas toob naudingut või kahju. Arendati edasi. Tänapäeval: hea on see, mis on maksimaalselt suurele hulgale inimestele positiivne. psühholoogiline egoism hea on see, mis aitab üksikisikul karjast eristuda. Teoreetiline abstraktsioon. Püüe luua täiuslik olukord. topeltstandard ütlen üht, käitun teistmoodi Tavaolukorras ei saa end ühiskonnast välja tõsta. Peame suhtestuma ühiskonnaga. Ka eraldi, üksikuna olles suhtestume ühiskonnaga. Ei saa olla erak, kui pole kedagi, kelle suhtes erak olla. Eetika moraali eesmärk on ühiskonnaga koos tegutsedes püüelda heaolu poole. Aitab ühiskonnal liikuda ühtse süsteemina õnne ja heaolu suunas. Ühiskonnad erimeelel selles küsimuses. Thomas Hobbes (15881679) oma teoses iseloomustab loodusseisundit: inimene sünnib ilma ja tal puuduvad normid, eetika, moraal, riiklikud struktuurid; looduslaps
annaabi.ee 
