Reaalses kommunikatsioonis on alati kasutusel rohkem kui 1 funktsioon. 10. Pragmaatika a) kooperatiivsuse põhimõte H.P. Grice'i kooperatiivsuse põhimõtte ülesandeks on opereerida neid põhimõtteid, mille abil suhtlemine osutub võimalikuks. 1) Kvantiteedi maksiim: räägi nii palju kui vaja; ei tohi liialdada ega vähendada, nt. 5 mutrit. räägi asjast ja ära kaldu teemast kõrvale. 3) Järjekorra- e. suhtemaksiim: räägi õiges järjekorras, nt. koogi küpsetamine. G. Leech arvab, et Grice'i kooperatiivsuse printsiip võib olla kommunikatsioonile kahjulik, nt. viis suhteid tuleb ju tööseisundis hoida. Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp):
Kõne produtseerimine Kuidas mõjutab kõneloomet see, et kõnelemine toimub sotsiaalses kontekstis? Nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd. 4 maksiimi: - Kvantiteedi maksiim – kõneleja peab andma nii palju infot kui vaja, mitte rohkem. Kui palju on vajalik sõltub kontekstist ja rääkija-kuulaja ühistest teadmistest ja uskumustest. - Kvaliteedi maksiim – kõnelemisel tuleb olla tõene - Suhtemaksiim – tuleb rääkida asjadest mis on situatsioonis olulised - Laadi maksiim – kõneleja peab püüdma rääkida arusaadavate sõnadega et tema jutt oleks kergesti mõistetav Kõne planeerimisel tuleb arvestada ka teadmiste ühisosaga. Millistest osadest koosneb kõneloome protsess? Kõneloome teooriate ühised jooned: - Suur tähtsus on räägitava eelneval planeerimisel. Kõige rohkem aega tegeletakse
ära, mingil määral, ühise eesmärgi või vähemalt vastastikku aktsepteeritud suuna. Anna vestlusesse nõutav panus (sellel vestlusetapil, käesoleva vestluse eesmärgi suhtes). Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti • ära ütle seda, mida usud olevat vale, • ära ütle seda, mille jaoks sul ei ole adekvaatseid tõendeid. Kvantiteedimaksiim • Anna nii palju infot, kui vaja. • Ära anna rohkem infot, kui vaja. Relevantsusmaksiim (Suhtemaksiim) • Edasta infot, mis on relevantne. Meetodimaksiim: Ole arusaadav, eriti • väldi segasust, • väldi mitmetähenduslikkust, • räägi lühidalt, • ole järjekindel (korralik). Vestlusanalüüs Vestlusanalüüsi ehk konversatsioonianalüüsi (CA) juured on etnometodoloogias ja lingvistilises pragmaatikas CA peaeesmärk: avastada vestluse struktuur. Vestlus: a) argivestlus, b) institutsionaalne vestlus Reaalse vestluse täpne litereering Põhiteemad:
Grice väitis, et edukas suhtelmine tugineb koostööprintsiibile: nii kõneleja kui kuulaja peavad tahtma teha koostööd. Lisaks koostööprintsiibilie tõi välja 4 maksiimi, mida kõnelemisel arvestatakse: - Kvantiteedi maksiim - kõneleja peab andma nii palju infot kui vaja, mitte rohkem. Kui palju on vajalik sõltub kontekstist ja rääkija-kuulaja ühistest teadmitest ja uskumustest - Kvaliteedi maksiim – kõnelemisel tuleb olla tõene - Suhtemaksiim – tuleb rääkida asjadest mis on olulised antud situatsioonis - Laadi (maneeri) maksiim – kõneleja peab püüdma rääkida arusaadavate sõnadega et tema jutt oleks kergesti mõistetav Kõne planeerimisel tuleb arvestada ka teadmiste ühisosaga (Clark ja carlson) Kõneloome teooriad Kõneloome teooriaid luues on arvestatud kõnevigu. Erinevates teooriates on ühine: - Suur tähtsus räägitava eelneval planeerimisel