Vismuti lahuste valmistamine: Vajalik kogus 100 ml, standardlahus 100 g/ml I lahus 0,6 g/ml, selleks vaja võtta 0,6 ml standardlahust II lahus 1 g/ml, selleks vaja võtta 1 ml standardlahust III lahus 2 g/ml, selleks vaja võtta 2 ml standardlahust IV lahus 3 g/ml, selleks vaja võtta 3 ml standardlahust Katse tulemused Piigi Piigi Piigi Suhteli Lahuse suhtelin suhtelin suhteline Keskväärtu ne kontsentratsioo Standarhälve e kõrgus e kõrgus kõrgus s standar n (g/ml) (I) (II) (III) dhälve 0,6 0,17 0,21 0,21 0,2 11,742 0,023094011 71734
-parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus m1= -keha maht koos parafiiniga Vp = (m1 m) / p -parafiini ruumalaVp = (m1 m) / p -keha maht V = V1 Vp -materjali tihedus = (m / Vbr) * 1000 Tabel 2.3 Ebakorrapärase kujuga poorse ehitusmaterjali tiheduse ja poorsuse katsetulemused Mass Mass Tihed Keskmi Keskmi tihedus Jr Mass õhus vees us Poorsu ne ne poorsus suhtelin poorsus k õhus parafiinig parafiinig [kg/m s, p [%] tihedus poorsu tihedus (kesk.- e viga suhtleine nr [g] a [g] a [g] 3] [kg/m3] s [%] (kesk.-x)2 x)2 [kg/m3] viga [%] 1 15,8 16,6 7,7 1 965 25,8 4200,24 5,98 2 23 23,8 10,7 1 879 29,1 22776,23 32,43 2526452,7
keskmin e, dispersi oon, 14,27 standard hälve, 3,78 cm valimi maht, 80 standard viga, 0,42 cm variatsio onikord aja, 59,14 % katsetäp sus e suhtelin e standard viga. 6,61 % variatsio onikord aja viga 4,68 % 2) Leida diameet ri usaldus piirid: üldkogu mi keskvää rtuse 95%lise d usaldus piirid, 5,55 7,23 cm üldkogu mi keskvää rtuse 90%lise d usaldus
tagasi. Mõõta aeg lahuse kokkuvalamise momendist kuni hägu tekkimiseni. Aseta keeduklaas uuesti pliidile tagasi ning tõsta temperatuur 42 kraadini ja korrata katset järgmiste lahuse paaridega Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Katse 1 Katseklaa Na2S2O3 H2O Na2S2O3 Aeg t (min) Reaktsiooni side paar maht maht suhtelin kiirus v=1/t cm3 cm3 e (min-1) kontsen tratsioo n 1 6 0 6 56 s=0,93min V=1,08 2 4 2 4 1min V=0,97 18s=1,03min
jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. · Keskkonnaseire on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mille eesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saadalähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele. · Vaatlus jälgimine, paljude uurimismeetodite aluseks · Loendus on loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika aluse. Võib olla absoluutne ja suhtelin loendus. · Modelleerimine on tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. · Bioindikatsioon on keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, loomade puhul käitumise) põhjal. (otsene ja akudne) · Bioindikaator isend kooslus või populatsioon vms. · Indiviid on isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on
moodustuvad tumedad vöödid. Kromoosomikaardid Geneetilised kromosoomikaardid: antud kaart kujutab endast aheldatud geenide vastastikust paiknemist piki kromosoomi. Geenide suhtelist kaugust üksteisest arvutatakse rekombinatsioonide sageduse kaudu ja väljendatakse sentimorganites ehk morganiidides. Mida kaugemal asuvad geenid üksteisest, seda suurem on nendevahelise ristsiirde tõenäosus. 1 cM (sentimorgan) on suhtelin kaugus kahe geeni vahel, mille rekombinatsioonisagedus ristsiirdel on 1 %. Rekombinatsioonisagedus ei ole stabiilne suurus, see varieerub ka sama organismi erinevate kromosoomide puhul. Füüsilised kromosoomikaardid: jagunevad molekulaargeneetilisteks ja tsütogeneetilisteks. Tsütogeneetiline kaart näitab tsentomeeri, sekundaarsooniste, kromomeeride, eu-ja heterokromatiinivöödi asukohti
vertikaalsihis. Murdumisnäitaja n erineb väga vähe ühest ja tihti kasutatakse selle asemel tähist (n-1)1000000 ja korrutatakse miljoniga. Murdumisnäitaja on suhteliselt võrdne gaasi tihedusega . Refraktsiooniindeks sõltub rõhust , virtuaalsest temperatruuirst (märg õhk) ja lainepikkusest. TV=(1 + 0.608q) T Virtuaalse temperatuuri valem jällegi , mida kasutatakse temperatuuri asemel kui tegu on märja õhuga ( q-eriniiskus e. veeauru suhtelin mass niiskes õhus). Alumise valemiga saab mingil teatud baasnivool ( kõrgusel ) leida refraktsiooniindeksi mingi l suvalisel temperatuuril ka kõrgusel. Tegijapoiss 2010 Refraktsiooni indeks kahaneb lainepikkuse kasvades väga kiirelt ja kuskil 2mikromeetri juures muutb väga aeglaselt. Valguskiire trajektoori võrrand atmosfääris (valguskiire mis tahes punktis peab kehtima võrdus)
annaabi.ee 
