Tallinnas veedetud aastate jooksul lõi kunstnik rea maale linna ja selle ümbruse vaadetega, millel on peale kunstilise ka suur kultuuriajalooline väärtus. Tallinnast ja Põhja-Eestist on Kügelgenilt teada 12 teost. Kogu ta looming koosnes maastikest. Vennad Kügelgenid olid klassitsimi akadeemilise suuna esindajad. Nende looming jäi realismi läbimurde ja üldiseks muutumise järel varju . Teosed: "Toolse varemed", 1827 "Rakvere linnuse varemed", 1827 "Suhkruvabrik Tallinna lähedal", 1830 "Tallinna Toompea tagavaade", "Tiskre" "Vaade Patkuli trepi juurest" Kokkuvõte Baltisakslaste kunsti põhitemaatika keerles nende endi elu ümber. Nad portreteerisid oma kaasmaalasi ja kujutasid endaga seotud paigakesi, peamiselt mõisaid, kuid tehti ka linnavaateid. Baltisakslased ei kujutanud talusid, küll aga talupoegi. Nad ei süvenenud eestlaste hingeellu,
Tallinnas veedetud aastate jooksul lõi kunstnik rea maale linna ja selle ümbruse vaadetega, millel on peale kunstilise ka suur kultuuriajalooline väärtus. Tallinnast ja Põhja-Eestist on Kügelgenilt teada 12 teost. Kogu ta looming koosnes maastikest. Vennad Kügelgenid olid klassitsimi akadeemilise suuna esindajad. Nende looming jäi realismi läbimurde ja üldiseks muutumise järel varju . Teosed: "Toolse varemed", 1827 "Rakvere linnuse varemed", 1827 "Suhkruvabrik Tallinna lähedal", 1830 "Tallinna Toompea tagavaade", "Tiskre" "Vaade Patkuli trepi juurest" Kokkuvõte Baltisakslaste kunsti põhitemaatika keerles nende endi elu ümber. Nad portreteerisid oma kaasmaalasi ja kujutasid endaga seotud paigakesi, peamiselt mõisaid, kuid tehti ka linnavaateid. Baltisakslased ei kujutanud talusid, küll aga talupoegi. Nad ei süvenenud eestlaste hingeellu,
Tallinna elanike arv suurenes üle viie korra. Ka väiksematesse linnadesse hakati kolima. Ennekõike koliti aga nt Narva ja Tallinnasse, seal olid vabrikud. Seda kõike soodustasid passiseadused ja nt raudtee rajamine. Tööstusliku pöörde oluliseks eelduseks oli tsunftikorra lagunemine. Juba 18 saj lõpul tegutsesid paljud väljaspool tsunfte(e. käsitööliste vennaskondi). 18 saj lõpul- 19 saj algul tekkisid esimesed vabrikud (nahavabrik, vasevalukoda kohandati vabrikuks). 1811 tehti suhkruvabrik, aga tollitariifid sundisid vabrikut sulguma. 1813 tehti pliiatsivabrik. Suuremaid vabrikuid hakati ka mitmel pool maal avama, nt Kärdla, sindi, Kunda. Nt Rõika-Meleski klaasivabrikust hakati eksportima ka Hiinasse, Lõuna-Ameerikasse, Peterburi. Eesti agraarühiskond muutus industriaalühiskonnaks 10.Vaimuelu sajandivahetusel. -Ametlikult kehtis küll vene keel, aga algkoolides õpiti siiski eesti keeles. Samal ajal kasvas koolilaste arv ja nende teadmised suurenesid. 1897 oli
sajandist. Nime seostatakse Liivi sõja ajal toimnud kokkupõrkega Tallinna Mustpeade vennaskonna väesalga ja linna piiravate venelaste vahel, mille järel lahingupaika hakati kutsuma 'Riiu- või Võitlusmäeks'. Strietberg -- suvituskoht ja tööstus 1811. aastal ostis Strietbergi kaupmees Johan Gottlieb Clementz, kes rajas siia suhkruvabriku. Sellest perioodist on tänaseni säilinud kivihooneid ning osa piirdemüürist. Majanduslike raskuste tõttu lõpetas suhkruvabrik töö 1837. aastal. Seejärel ostis koha omanimelise kaubahoovi omanik Christian Rotermann, kes kohandas Strietbergi hoonestiku tärklise- ja piiritusevabrikuks. 1861. aastal ehitati vabriku juurde auruveski, mida peetakse esimeseks tolleaegses Eestimaa kubermangus. Rotermanni tööstusettevõtte tegevuse Strietbergil lõpetas 1869. aastal vabriku hävitanud tulekahju. Tööstusettevõtte olemasolule vaatamata ei loobutud paiga kasutamisest puhke- ja väljasõidukohana. Tallinn oli 19. sajandi
töölistele. Uueks aastaks oli neli kuud raha saamata. Meeleheitel vanemad töölised heitsid koidikul raudteerööbastele, lootes rongi alla jääda. Kui omaksed said asjast teada, heitsid nad samuti rööbastele. Varsti korraldas üle 3000 tekstiilivabriku töölist rööbastel istumisstreigi, mida vaatas pealt 1000 inimest. Raudteeliiklus Binsui raudteel oli päev läbi halvatud. Partei korraldas läbirääkimised istumisstreigi lõpetamiseks. Riigile kuuluv suhkruvabrik läks 1998. aastal pankrotti. See oli Hiina suurim pankrotijuhtum. Võlgu oli üle 700 miljoni jüaani. Aastal 1996 rajati tehnoküla Läänelinn välisinvesteeringutele soodsa kõrgtehnoloogial ja innovatsioonil põhineva ekspordile orienteeritud vähekuluka tootmise arendamiseks. Kaubandus Achengi koguneb ümbruskonna põllumajandustoodang, mis aitab katta Harbini vajadusi. Transport Harbini rahvusvaheline lennujaam on 50 km kaugusel. Linna läbib idast läände Binsui raudtee
annaabi.ee 
