juba haiguse diagnoosimise ajal. Selle põhjuseks on asjaolu, et diabeet on enne diagnoosimist II tüübi puhul kestnud ilma haigusnähtudeta juba mitmeid aastaid. Taustretinopaatia algfaasis leitakse väikesi lokaalseid väljavõlvumisi, laiendeid juussoontes ehk mikroaneurüsme ning väikesi täppverevalumeid võrkkestal. Need muutused nägemist ei mõjuta, mistõttu nende olemasolu patsiendile vaevusi ei põhjusta. Algfaasi muutused on siiski märgiks, et on põhjust mõelda suhkrutasakaalu parandamisele. Kui tasakaal paraneb, võivad kerged taustretinopaatiamuutused taanduda. Vajalikud on regulaarsed kontrollid iga 6-12 kuu järel. 9 Taustretinopaatia süvenedes ilmuvad võrkkesta eri kihtidesse laiemad verevalumid ja läikivapinnalised kollased laigud (nn kõvad eksudaadid), mis on peamiselt verest pärinevad rasvad. (Vt joonis 2) Võrkkestas võib näha ka turset. Kui neid
Organism lagundab alati kõik söödud süsivesikud lihtsuhkruteks. Lõhustamine algab suus sülje amülaasi toimel ning jätkub pärast maost läbiliikumist peensooles pankrease amülaasiensüümi ja soolenõre abil. Monosahhariidid liiguvad vereringesse ja organismi kasutusse, kas siis koheseks energiaallikaks või glükogeenivarudena maksa ja lihastesse. Lihastesse kogunenud glükogeeni kasutatakse lihastöös, maksa glükogeenivarud tagavad aga organismi suhkrutasakaalu siis kui vereringes pole piisavalt glükoosi. Juhul kui glükogeenivarud on täis, võib suhkrutest moodustuda ka rasvasid. Disahhariidide omadused Füüsikalised omadused: kõik on tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga, tihti lagunevad enne kui sulavad, magusa maitsega. Keemilised omadused: 1. Disahhariidid hüdrolüüsuvad. Hüdrolüüs tähendab reaktsiooni veega, lahjendatud hapete või ensüümide toimel (katalüsaatorite juuresolekul)
" ( Birkenfeldt jt 2005: 69). 4.4 Diabeetiline nefropaatia Diabeetiline nefropaatia ehk neerukahjustus võib välja kujuneda juba esimeste aastate jooksul, mil diabeet on avaldunud. Kõige varasemas faasis eritub uriini tavalisest rohkem valku, mida nimetatakse albumiinivalguks. Järgmises faasis eritub uriini juba rohkem ja hilises faasis väheneb neerude võime verd jääkainetest puhastada. (Ilanne- Parikka jt 2000: 281). Seisundi halvenemist saab takistada kui püütakse hoida õiget suhkrutasakaalu, ravida kõrgenenud vererõhku, mitte suitsetada ning vähendada valkude tarbimist. Albuminuuria teket uriinis tuleb jälgida nii I kui II tüüpi diabeetikutel. Umbes ühel kolmandikul I tüüpi diabeetikutest tekib neerukahjustus, kui haigus on kestnud 15-20 aastat. (Birkenfeldt jt 2005: 69). Nefropaatia kulgeb varastes staadiumites eriliste sümptomiteta. Kui aga uriinis on juba palju valku, võivad jalad või pahkluud üles paistetada. Võib esineda ka loidust, õhupuudust ning iiveldust
Ajuti võib olla nägemisteravuse häireid. 3. Proliferatiivne retinopaatia. Sel puhul tekivad uued veresooned, need võivad ulatuda isegi kni silma klaaskehani ning purunedes tekitada sinna verevalumi. Sellest tekib silmapõhja sidekude, mis võib viia võrkkesta eraldumiseni silmapõhjast ja nägemise kaotuseni. Suhkurtõve ravipõhimõtted. DIEETRAVI – eesmärgiks on muu ravi kõrval soodustada head suhkrutasakaalu ehk vältida hüper- ja hüpoglükeemiat. Dieedi valikul peame arvestama toidu mõju vere suhkrusisaldusele. Piiratakse kiirelt imenduvaid süsivesikuid (suhkur, kommid, mesi, väga magusad puuviljad, kartul, saiasaadused jne). Sobivad köögiviljad, aedviljad, puuviljad, leivasaadused, herkulopudru. Normaalselt valku, mineraalaineid ja vitamiine. Piiratakse loomseid rasvu, kolesteroolirikkaid toiduaineid. Antakse taimseid õlisid
insuliinsõltuv diabeet on tingitud sellest, et organism ei suuda sünteesida vajalikku insuliini. II tüübi diabeet insuliinisõltumatu diabeet, organism küll toodab insuliini, kuid see ei toimi nagu peaks. 90% suhkruhaigetest põeb II tüübi diabeeti, nendest 80% on ülekaalulised. Suhkrutõbi on krooniline haigus,, mida välja ravida ei ole võimalik, kuid saab hoida kontrolli all. Toitumisel on tähtis tasakaal ja mitmekesisus. Väga oluline on kiudainerikkas toit, sest see parandab suhkrutasakaalu ja rasvade näitajaid. Allergiad Allergia on organismi ülitundlikkus mingi aine või välisteguri suhtes, millega inimene tavaelus kokku puutub. Tähtsamad allergeenid võib jagada kaheks suureks rühmaks: toiduallergeenid ja tolmsed allergeenid. Toiduallergia on toidu talumatuse vorm, mida iseloomustab suurenenud tundlikkus mingi toiduaine suhtes. Kõige sagedamini kutsub toiduallergia esile allergilisi nahalööbeid.
annaabi.ee 
