Sel juhul näeb inimene halvasti teatud kaugusele. Enamikul juhtudes halveneb kaugele nägemine ja diabeetik muutub lühinägelikuks. Kui veresuhkur ravi alustamise järel normaliseerub, lähevad ka sellised nägemishäired mõne nädala jooksul mööda. Seetõttu pole diabeedi diagnoosimise ajal ega paari esimese kuu jooksul pärast ravi alustamist mõttekas prille hankida. Lastel ei leita retinopaatiat tavaliselt kunagi, kuid murdeeast alates võib võrkkestamuutus tekkida, eriti kui suhkrutasakaal on juba kaua aega halb olnud. Retinopaatia ilmnemine seletub sellega, et diabeeti on siis raske tasakaalus hoida ja murdeeaga kaasneb diabeedi seisukohalt ebasoodne hormoonide toime. 8 2.1 Retinopaatia liigid Retinopaatia jagatakse vastavalt silmapõhja muutuste raskusastmele kolmeks liigiks: · kergeks e mitteproliferatiivseks e taustretinopaatiaks · raskeks taustretinopaatiaks e preproliferatiivseks retinopaatiaks
Taustretinopaatia algfaasis leitakse võrkkestas väikesi täppverevalumeid. Selle progresseerudes ilmuvad võrkkesta eri kihtidesse laiemad verevalumid ja läikivapinnalised kollased laigud, mis on peamiselt verest pärinevad rasvad. See halvendab nägemisvõimet ( näit. lugemine) või värvide eristamise võimet. (Ilanne- Parikka jt 2000: 277-278). Diabeetikud saavad retinopaatiat ennetada, käies regulaarselt arsti juures silmi kontrollimas ning loomulikult hea suhkrutasakaal (Brewer 2009: 20). ,,Kui suhkruhaigele on siiski juba tekkinud proliferatiivne retinopaatia, ei saa neid muutusi enam isegi hea diabeeditasakaaluga parandada." (Ilanne- Parikka jt 2000: 279). ,, Retinopaatiat saab ravida laseriga, millega takistatakse verejooksude teket." ( Birkenfeldt jt 2005: 69). 4.4 Diabeetiline nefropaatia Diabeetiline nefropaatia ehk neerukahjustus võib välja kujuneda juba esimeste aastate jooksul, mil diabeet on avaldunud
vererõhuravimitega ning vähendatakse valkude osakaalu toidusedelis. Kui haigus on kestnud 15-20 aastat, tekib neerukahjustus. Hoolimata ravist võib osa patsientidest sattuda dialüüsravile või neile tuleb teha neerusiirdamine. 4.3 Perifeerse närvisüsteemi kahjustused Väljaspool pea- ja seljaaju asuvat närvisüsteemi osa nimetatakse perifeerseks närvi- süsteemiks. Kui diabeet on kestnud pikka aega ja kui suhkrutasakaal ei ole korras kahjustuvad perifeersed närvid. Kõigepealt halveneb nahatundlikkus ja alles seejärel lihaste talitlus. Sellist seisundit kutsutakse diabeetiliseksneuropaatiaks. Sümptomiteks on valud ja tundlikkusehäired, naha tundlikkus on täiesti kadunud. Raskendatud võivad olla käimine ja tasakaalu hoidmine. Kõige enam vaevavad patsienti autonoomse närvisüsteemi kahjustused, nagu südame löögisageduse kõiku-mised,
marrastusi. Kui neid väikseid vigastusi mitte ravida, võib haav muutuda paranematuks nakkuslikuks haavandiks, mis võib viia jäsemete amputeerimiseni. Neuropaatia võib viia pöia raskete deformeerumisteni ning varvaste kõverdumiseni. Diabeetikute jaoks on väga oluline rakendada vajalikud ettevaatusmeetmed pöidade igasuguste kahjustuste ärahoidmiseks. Jalad tuleb vaadata üle iga päev. Teket soodustab halb suhkrutasakaal. Kõigi vajalike profülaktiliste meetmete rakendamine vähendab märgatavalt diabeetikutel tõsiste tüsistuste ilmnemise. Kaebused: jalgade valu, puute-ja temperatuuritundlikkuse häired, "sipelgate jooksmine" tunne, jalalihaste kõhetumine, nahakuivus, higistamishäired. Kõhulahtisus või kõhukinnisus, kõhupuhitus, iiveldus ja oksendamine pärast sööki. Urineerimishäired - põiepidamatus ja urineerimisraskus.Impotentsus. Suurte veresoonte kahjustus
annaabi.ee 
