Märkused Puu on nõrga– või keskmise kasvuga, pikliku võraga. Väga saagikas. Talvekindlus suhteliselt nõrgavõitu. Iseviljuv. Haiguskindlus on hea. ’Julius’ (2. puu koor pisut vigastatud) Vili Suur, ovaalne, rohekaskollase põhi- ja pruunikaspunase kattevärvusega. Viljaliha kollane, pehme, magushapu. Luuseeme lahtine Valmimisaeg Valmib augusti keskpaiku Tolmuandja Oma õietolmuga viljastub rahuldavalt. Paremad tolmuandjad on `Suhkruploom` ja `Queen Victoria` Märkused Puu on keskmist kasvu, ovaalse võraga, saagikas. Talvekindlus nõrk. Haiguskindlus keskmine. Päritolu Eesti ’Kadri’ (1. puul koor pisut vigastatud) Vili Keskmise suurusega, piklikovaalne, tumesinine. Viljaliha rohekaskollane, keskmise tihedusega, mahlane, hapukasmagus. Luuseeme lahtine Valmimisaeg Valmib augusti keskpaiku Tolmuandja Oma õietolmuga ei viljastu
täiendavalt orgaanilisi ja mineraalväetisi. Parim aeg istutamiseks on kevad, kuid sobib ka sügis. Väetiseks sobib marjaväetis. Ploomipuid lõigatakse vähem, kui õuna ja pirnipuid, ja ettevaatlikumalt, et ei tekiks kummivoolust. Kevadeti oleks hea pritsida haiguste ja kahjurite tõrjeks. 77 Tuntumad sordid "Liivi kollane munaploom" tolmuandjaks "Hiiu sinine" "Emma Lepperman" "Edinburgh" tolmuandjaks "Emma Lepperman" "Suhkruploom" tolmuandjaks "Emma Lepperman" Lõikamine ja hooldus Ploomipuid tuleb lõigata tagasihoidlikult. Eestis kasvatatakse ploomipuid peamiselt põõsaspuudena, mis omakorda tähendab seda, et aeda istutaval ploomiistikul peaksid oksad hargnema juurekarva lähedalt. Selle tõttu on talvel põõsataoliste ploomipuude lumme mattunud oksad külma eest hästi kaitstud. Lume kuhjamisel ploomipuu võrasse saab kaitseefekti veelgi suurendada
tumedates viljades. Puu kõrgus on tavaliselt 6 – 12 meetrit, kuid on ka kääbussorte. Mõned sordid on põõsakujulised. Mõned vormid on ogadega. Ploomipuu elab teistest puudest vähem, kõigest 15- 60 aastat. Õied on valged ja asuvad ühe kuni kolme kaupa. Õied puhkevad kevadel (Eesti Entsüklopeedia. Ploomipuu.) 8.2 Tuntumad sordid “Liivi kollane munaploom” – tolmuandjaks “Hiiu sinine” “Emma Lepperman” “Edinburgh” – tolmuandjaks “Emma Lepperman” “Suhkruploom” – tolmuandjaks “Emma Lepperman” (Miksike. Ploom.) 8.3 Lõikamine ja hooldus Ploomipuid tuleb lõigata tagasihoidlikult. Eestis kasvatatakse ploomipuid peamiselt põõsaspuudena, mis omakorda tähendab seda, et aeda istutaval ploomiistikul peaksid oksad hargnema juurekarva lähedalt. Selle tõttu on talvel põõsataoliste ploomipuude lumme mattunud oksad külma eest hästi kaitstud. Lume kuhjamisel ploomipuu võrasse saab kaitseefekti veelgi suurendada. Pungad, mis on
mineraalaineid. A-vitamiini on eriti palju tumedates viljades. Puu kõrgus on tavaliselt 6 – 12 meetrit, kuid on ka kääbussorte. Mõned sordid on põõsakujulised. Mõned vormid on ogadega. Ploomipuu elab teistest puudest vähem, kõigest 15-60 aastat. Õied on valged ja asuvad ühe kuni kolme kaupa. Õied puhkevad kevadel. Tuntumad sordid “Liivi kollane munaploom” – tolmuandjaks “Hiiu sinine”, “Emma Lepperman”, “Edinburgh” – tolmuandjaks “Emma Lepperman”, “Suhkruploom” – tolmuandjaks “Emma Lepperman”. Hooldus ja lõikamine Ploomipuid tuleb lõigata tagasihoidlikult. Eestis kasvatatakse ploomipuid peamiselt põõsaspuudena, mis omakorda tähendab seda, et aeda istutaval ploomiistikul peaksid oksad hargnema juurekarva lähedalt. Selle tõttu on talvel põõsataoliste ploomipuude lumme mattunud oksad külma eest hästi kaitstud. Lume kuhjamisel ploomipuu võrasse saab kaitseefekti veelgi suurendada
annaabi.ee 
