Eri kultuuride kasvutingimused Kultuur °C Vajalik Aktiivsete Sademeid Kasvuperiood kasvu- temperatuuri (taluvuspii i temp. de summa r) keskmine °C mm/aasta pikkus s päevades Kartul >5 °C 8001500 450600 min 60 Suvinisu >5 °C 16002400 <500 100105 Suhkrupee >5 °C 16002400 >500 120 t Mais >5 °C 3000 2505000 130150 Riis 2532 35004000 üleujutus 90210 °C Puuvill 2527 4000 6001500 120150 °C Suhkruroo 2528 5500 1500 240365 Kuidas kasvuperioodi pikendada? Islandil kasvatatakse isegi banaane.
Eri kultuuride kasvutingimused Kultuur °C Vajalik Aktiivsete Sademeid Kasvuperiood kasvu- temperatuuri (taluvuspii i temp. de summa r) keskmine °C mm/aasta pikkus s päevades Kartul >5 °C 800–1500 450–600 min 60 Suvinisu >5 °C 1600–2400 <500 100–105 Suhkrupee >5 °C 1600–2400 >500 120 t Mais >5 °C 3000 250–5000 130–150 Riis 25–32 3500–4000 üleujutus 90–210 °C Puuvill 25–27 4000 600–1500 120–150 °C Suhkruroo 25–28 5500 1500– 240–365 Kuidas kasvuperioodi pikendada? Islandil kasvatatakse isegi banaane.
Juured kujundavad mulda. Juur võib säilitada varuaineid. Juuremugulate ja juurevõsude abil taim paljuneb. Inimene kasutab juurt toiduks, ravimiteks, tööstuse tooraineks, maitseaineks. Taimede juurte abil kinnistatakse liivaluited, takistatakse mulla ära uhumist. Toiduks: porgand, naeris, kaalikas, redis Ravimiteks: palderjan, maikelluke, tedremaran, kalmus, nurmenukk, takjas Maitseaineks: mägarõigas, petersell, seller, pastinaak, aedvaak Loomasöödaks: suhkrupee Tooraineks: suhkrupeet suhkruks Nõsu Nõsu on taime maapealne osa (vars, lehed, pungad). Lehepngad sisaldavad lehe algemeid. Pungi katavad pealt punga soomused. Asukoha järgi varrel jagunevad pungad: 1. ladvapungad, millest võsu kasvab pikekmaks 2. küljepungad, mis paiknevad lehe kaenlas 3. uinupungad on pungad, mis kevadel mingil pohjusel ei puhke. Nad ärkavad alles siiskui teised pungad või osa võsust on hävinud.
Metoodikajuhend. Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Tartu, 1988. –119 lk. 4. Viljasoo, V. Tehnoloogia projekteerimise alused. Eesti Põllumajandusülikool. Tartu, 2000. –49 lk. 5. Reppo, B. Farmiseadmete tehnohooldus. Tallinn, Valgus, 1984. – 240lk. 25 LISAD 26 Lisa A Jõusööda Rohujahu Suhkrupee- di punker Lõssipaak punker punker Hulkosiste massannustiHulkosiste massannusti Konveier Lõssipump söötur söötur Pesur- lõikur Hulkosiste massannusti Segur Sööda jaotamine Joonis A.1. Sööda töötlemise tehnoloogiaskeem
mille ühe valgu aminohappelist koostist on insenergeneetiliselt muudetud; geenide siirdamise eesmärkideks võivad olla näiteks nii taime muundamine taimekahjuritele resistentseks kui ka toidu toiteväärtuse tõstmine); mis on saadud geneetiliselt muundatud organismidest, kuid ei sisalda neid. Siin võib näiteks tuua geneetiliselt muundatud rapsist valmistatud toiduõli või suhkru, mis on saadud herbitsiiditolerantsest geneetiliselt muundatud suhkrupee- 7 dist. Siinkohal on geneetilist muundamist kasutatud organismi puhul, millest toode saadakse; geneetiline muundamine annab sellele organismile juurde kasu- likke omadusi (näiteks tõstab saagikust), aga ei tekita muudatusi toiduks kasutatavas tooraines; mis on uue või tahtlikult muudetud esmase molekulaarstruktuuriga. Need on näiteks uued magusained või rasvaasendajad
annaabi.ee 
