........................................41 Lisa 4..................................................................................................................................................42 Sissejuhatus Suhkurtõbi on krooniline hüperglükeemiaga iseloomustuv ainevahetushäire, mis põhineb insuliini suhtelisel või absoluutsel defitsiidil ning mis haiguse pikaaegsel kestmisel kahjustab veresooni, nägemist ning närvisüsteemi. Oma uurimisöös tahan anda ülevaate diabeedist ehk suhkruhaigusest ning diabeetikute probleemidest. Selle teema valisin sellepärast, et olen juhtumisi ka ise diabeetik ning kuna mul on selles vallas juba kogemusi, siis arvan, et see teema on minu jaoks üsna tuttav. Ka loodan selle uurimistöö kaudu teada saada midagi uut diabeedi ja diabeeti põdevate inimeste kohta. Uurimistöös on kajastatud diabeedi olemus, diabeedi vormid, tekkimise peamised põhjused, diabeedi
4.2 Silma kahjustused Üheks diabeedi tüsistuseks on diabeetilised muutused silmas, teisiti öeldes diabeetiline retinopaatia. Tavaliselt tekivad diabeedist tingitud silmapõhja muutused siis, kui inimene on põdenud haigust üle 10 aasta. Statistiliselt kasvab haigsetumise risk sel ajal järsult.Silmahaigused diabeedi puhul: kuiv silm, katarakt, glaukoom. 4.3 Neerude kahjustused Diabeedist tingitud väikeste veresoonte kahjustus neerudes võib kahjustada neerude talitlust aja jooksul. Suhkruhaigusest põhjustatud neerukahjustuse varajaseks nähuks on väga väikeste albumiinikoguste eritumine uriiniga, seda tuntakse mikroalbuminuuriana. Seetõttu peab kontrollima albumiinisisaldust uriinis vähemalt üks kord aastas. Suhkruhaigusest põhjustatud neerukahjustuse tekke oht suureneb oluliselt suitsetamise või kõrgenenud vererõhu korral. 4.4 Jalgade kahjustused Suhkruhaigusest võivad kahjustuda ka suured veresooned, mis vastutavad vereringe eest jalgades ja labajalgades
· Naistel põetud rasedusaegne diabeet. DIABEEDI TÜSISTUSED. Diabeet võib aastatega kahjustada peaaegu kõiki elundeid. Tüsistused ei teki kõikidel diabeetikutel ja neid saab hoida või nende raskusastet vähendada korraliku veresuhkru ohjeldamisega. Diabeedi ravi üheks osaks ongi võimalike tüsistuste vältimine. Kui diabeetik teab, millele tähelepanu pöörata, siis on võimalik avastada tüsistused juba algstaadiumis ning nende ravi on efektiivsem. Silmakahjustused: Suhkruhaigusest tingitud väikeste veresoonte kahjustus silmades võib põhjustada valguliste ainete pääsu läbi veresooneseina ning need kahjustavad tundlikke närvirakke silma võrkkestas. Suureneb ka verejooksu oht kahjustatud väikestest veresoontest. Diabeedist tingitud väikeste veresoonte kahjustuse tõttu võib tekkida nägemiskahjustus. Teist tüüpi silmakahjustus, mis võib diabeetikut ohustada, on silmade liikumist kontrollivate närvide kahjustus- see vähendab silmade liikuvust.
Lisaks võib esineda väsimust, nõrkust, koormustaluvuse langust, suurenenud söögiisu ning naha sügelust. Haavad paranevad aeglaselt ning öösiti tekivad säärelihaste krambid DIAGNOOSIMINE Diabeedi diagnoosimine põhineb tüüpiliste sümptomite alusel ja vere suhkrusisalduse määramisel sõrmeotsa või veeniverest. Uriinianalüüs Kui diabeet on kestnud kaua, jälgitakse regulaarselt silmade tervist ja neerude tööd, et võimalikult kiiresti diagnoosida suhkruhaigusest tingitud kahjustus teistes elundites. RAVIVÕIMALUSED Vajalik on eluaegne asendusravi iga päev insuliini süstides. Insuliiniasendusravi püüab jäljendada normaalset insuliinieritust. o Diabeetik vajab põhi ehk fooninsuliini, mis katab vajaduse insuliini järele öösel ja söögikordade vahel. o Toidukordade eel süstitakse lühitoimelist insuliini, mille ülesandeks on talletada
annaabi.ee 
