8. Presidental- presidendivalimised 9. Election- valimine, äravalimine 10. Dozen- tosinakaupa, tosin 11. Among- hulgas, seas 12. Entrenced- 13. Statement- nentmine, sedastamine, teadanne, avaldus Lk 35 1. Reasoning- arutamine, arutlemine, arutlus, mõtlemine 2. Cost- effectively- efektiivne maksumus 3. Wholesale- hulgikaubandus, hulgihinnaga 4. Fortunate- õnnelik, õnneks olev, õnnekombel juhtunud 5. Skillful- osav, kogenud 6. Chunk- kamakas, käntsakas, suhisema, mürtsuma 7. Hesitate- kõhkema, kõhelma, ebalema, kokutama 8. Ads- lisa 9. Neglect- hooletusse jätma, tegemata jätmine Lk 36 1. Silicon- räni 2. Capitalist- kapitalist, kapitalistlik 3. Indulge- rahuldama, järele andma, vaba voli andma 4. Various- mitmekesine, mitmesugune, erinevus 5. Bother- tüütama, tüli tegema, tülitama 6. Tap- kergelt koputama, toksama, toksima 7. Inclined- kallutama, painutama, kummardama, kalduma 8. Affect- harrastama, eelistama, teesklema, mõjutama, tabama
keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus: 1) tähendus/vorm; 2) sümboli vorm jaguneb väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks e foneemideks: h, o, b, u, n, e. Märgid Sümbolid Indeksid Ikoonid Ikoon- oma referendiga sarnane kujutis.
keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus: 1) tähendus/vorm; 2) sümboli vorm jaguneb väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks e foneemideks: h, o, b, u, n, e. Märgid Sümbolid Indeksid Ikoonid Ikoon- oma referendiga sarnane kujutis.
keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus: 1) tähendus/vorm; 2) sümboli vorm jaguneb väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks e foneemideks: h, o, b, u, n, e. Märgid Sümbolid Indeksid Ikoonid Ikoon- oma referendiga sarnane kujutis.
Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad – mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema. Vastaval juhul pole sündmuse ja referendi suhe arbitraarne. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus: 1) tähendus/vorm; 2) sümboli vorm jaguneb väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks e foneemideks: h, o, b, u, n, e. Ikoon- oma referendiga sarnane kujutis. Indeks- vorm on põhjus-tagajärje, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga. Allsüsteemid Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele
Arusaadavatel põhjustel ei oleks mõistlik, kui sõna lehm tähendaks nii ,,lehma" kui ka ,,hobust". Sündmuse ja referendi arbitaarse seose tõttu erinevad sama tähendusega sõnad eri keeltes oma vormi poolest üldiselt täiesti suvaliselt (v.a. lähisugukeeled). Erandi sellest pmt-st moodustavad onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad, nt auh-auh ja pahh-pahh; sihisema ja suhisema, milles sümboli vorm on osaliselt motiveeritud. Auh-auh on selgelt motiveeritud, sihisema on vähem, aga see pole siiski puhtalt arbitaarne. Ka paljud teiste suhtlussüsteemide sümbolid on kaheplaanilised, nt valgusfoori tuled. Kokku lepitud: punane tuli=stopp; kollane=tähelepanud ja roheline=sõida,mine! Vormi ja tähenduse suhe on siingi meelevaldne, seda detaili vahest arvesse
ja olendeid, nt hobuseid, lehmi ja laudu nim normaalselt eri sõnadega. Arusaadavatel põhjustel ei oleks mõistlik, kui sõna lehm tähendaks nii ,,lehma" kui ka ,,hobust". Sündmuse ja referendi arbitaarse seose tõttu erinevad sama tähendusega sõnad eri keeltes oma vormi poolest üldiselt täiesti suvaliselt (v.a. lähisugukeeled). Erandi sellest pmt-st moodustavad onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad sõnad, nt auh-auh ja pahh-pahh; sihisema ja suhisema, milles sümboli vorm on osaliselt motiveeritud. Auh-auh on selgelt motiveeritud, sihisema on vähem, aga see pole siiski puhtalt arbitaarne. Ka paljud teiste suhtlussüsteemide sümbolid on kaheplaanilised, nt valgusfoori tuled. Kokku lepitud: punane tuli=stopp; kollane=tähelepanud ja roheline=sõida,mine! Vormi ja tähenduse suhe on siingi meelevaldne, seda detaili vahest arvesse võtmata, et punane on nägemise
annaabi.ee 
