(Bachmann etc 2003: 71) Loomade käitumist juhivad instinktid ja nende alusel tekkinud vilumused. Inimese aktiivsuse põhiallikaks, tema käitumise varjatud tõukejõuks on aga tema vajadused. (Kidron 2001:106) Vajaduste jagunemise kohta on palju erinevaid versioone (Bachmann etc 2003: 71-72), autor toob siinkohal ära järgmise: · Orgaanilised vajadused vee, õhu, toidu, puhkuse jms järele. Siia kuuluvad veel enesesäilitamise ning liigisäilitamise tung, mis avaldub sugutungis ja järglaste eest hoolitsemises. Seda liiki vajadused on sünnipärased. · Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused näha, kuulda, liikuda, toimida. Siia alla kuulub ka vabaduserefleks, mis väljendub püüdes vältida igasugust ahistamist. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust.
vastavat metoodikat kasutades (nt metallkuulike jne) Teema 5 Vajadused ja motiivid Vajadused panevad inimese liiikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet. Orgaanilised vajadused tarbed elutegevuse esmatingimuste vee,õhu,toidu,puhkuse jms järele. Kuuluvad veel enesesäilitamise ning liigisäilitamise tung, mis avalduvad sugutungis ja järglaste eest hoolitsemises. Sünnipärased. Nende vajaduste mitterahuldamine kutsub esile psüühilisi häireid lisaks bioloogilistele. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele, vajadus näha, kuulda, liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. Sotsiaalsed tarbed inimene on ühiskondlik olend
püsivana vererõhku, energiatasakaal jne). Kehtib ka käitumise kohta tervikuna. Tarbed liiguvad mitmeti neid jagatakse materiaalseteks ja vaimseteks, looduslikeks (orgaanilisteks) ja kultuurilisteks (sotsiaalseteks). 1. Orgaanilised vajadused tarbed elutegevuse esmatingimuste õhu, vee, toidu, puhkuse jms järele. + enesesäilitamise, liigisäilitamise tung, mis avaldub sugutungis ja järglaste eest hoolitsemises sünnipärased. Nende rahuldamise viis ja määr on sotsiaalselt ja kogemuste poolt vahendatud. Mitterahuldamine kutsub esile bioloogilisi ja psüühilisi häireid. Nt pikaajaline nälgimine ja veeta olemine neurasteenia, apaatia. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused- tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järel, s.o vajadus näha, kuulda, liikuda, toimida. Kui meeleorganid ei saa normaalselt
Ta ütleb alatasa endale: "Ma ei saagi ametikõrgendust. Ilmselt pole mul lihtsalt selleks vajalikke omadusi". Reaktsioonina ametikõrgendusest ilmajäämisele on ta elust kõrvale tõmbunud. Ta on ära öelnud peokutsetest. Ta eelistab õhtul koju minna, võtta ühe napsi ning lihtsalt voodisse heita. Enamiku ajast tunneb ta kurbust ja motiveerimatust. Aeg-ajalt mängib ta mõttega enesetapust. Erilisi muutusi unes, söögiisus ja sugutungis pole Mike täheldanud. Ometi tunneb ta üha suuremat kurbust, tema enesehinnang on madal ning ta on seltskondlikust elust kõrvale tõmbunud. Mike'i emotsionaalne reaktsioon on vastuseks konkreetsele sündmusele ning iseloomustab psühholoogilist depressiooni. Bioloogilised depressioonid: Teine suurem kategooria on bioloogiline depressioon, mille vallandab mingi füüsiline (füsioloogiline) muutus organismis, mitte aga elumuutus või valus kogemus
annaabi.ee 
