alusel arvutatakse veiste jõudlusnäitajad ja aretusväärtusVeiste jõudluskontrolli läbiviimine- kohustuslik aretus-ja tõukarjades,soovitav tootmiskarjadele.kontrollis kõik karja veised,on märgitatud ja põlvnemine registreeritud.Sigade jõudluskontrolli läbiv.-db-Planeri programm tegelikult on seafarmi majandamisprogramm,võimaldab ainult farmis ka sugusigu hinnata.Piimajõudluse mõiste ja mõõtmine- piima-,rasva-ja valgukogus;rasva-,valgu- jalaktoosisaldus.SRA,bakterite arv,ammoniaagisis.,min. 3 kontroll-lüpsi,305 päeva jõudlus,aastajõudlus,eluajajõudlus.piimajõudlus- määratakse teatud ajavahemikul toodetud piima koguse järgi,kusjuures võetakse arvesse piima keemilist koostist ja toiteväärtust.Nuumajõudlus-lihaveiste ja sigade
majanduslikkust. · Kui langeb see alla karja keskmise, loom praagitakse. · Eluiga on põllumajandusloomadel märgatavalt pikem kui kasutusiga. · Maksimaalse eluea näiteid võib kohata ajakirjanduses. · On levitatud infot, et Iirimaal suri lemmiklehm 50. eluaastal. Eesti tuntud ratsutaja Jüri Villemsoni POOLUS pandi igavesele unele 35. Eluaastal · Põllumajandusloomadel tuleb kasutusiga käsitleda vaid suguloomade, aga ka piimaveistel. · Sugusigu ja -lambaid praagitakse tavaliselt 3. või 4. eluaastal, so. täiskasvanuks saades. · Keskmiselt praagitakse lehmad pärast 3. laktatsiooni, kuid 4. laktatsioon peaks olema kõige suurema jõudlusega. · Paljudel juhtudel on lühikese kasutusea põhjuseks loomade praakimine aretuslikel eesmärkidel, järgmine põlvkond on suurema aretusväärtusega 32. Pml aretuse seaduse põhiseisukohad (1) Aretusloom käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandusloom, keda
päeva, eesti punase tõul 282 päeva ja eesti maakarjal 281 päeva. Siit võib järeldada, eesti holsteini tõug on veidi varavalmivam kui teised tõud. Kasutusiga. Majanduslik kasutusiga oleneb sellest, milleks looma peetakse. Näiteks tarbeloomadel on kasutusiga lühem kui suguloomadel. Kasulikum on see loom, kes saab kiiresti suguküpseks ning annab noores eas täisväärtuslikke järglasi ja toodangut. Sugusigu ja -lambaid praagitakse tavaliselt 3. või 4. eluaastal, veiseid 4-5.eluaastal so. täiskasvanuks saades. Majanduslikust efektiivsuse seisukohast on see liiga lühike. Põhjuseks on siin ilmselt halvad söötmis-pidamistingimused ning tervisehäired, mis põhjustavad loomade enneaegset praakimist. Liiga lühike kasutusiga on majanduslikult ebaefektiivne kahel põhjusel: 1) lühikese kasutusea korral vajatakse rohkem noorloomi karja täienduseks (järgmise põlvkonna vanemateks)
Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete emiste sigalasse, kus nad uuesti tiinestatakse. Põrsad viiakse üle võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigala jääb tühjaks ja seal tehakse korralik puhastus ja deso. Paariks päevaks jäetakse sigala kuivama ja siis tuuakse uus voor sisse. Täistsükliga seafarmis on lisaks poegimissigalala veel vabade ja tiinete emiste sigala, kus peetakse ka sugukulte ja oma karja uuendamiseks kasvatatavaid noori sugusigu. Võõrutaud põrsaid peetakse võõrdepõrsaste sigalas ja nuumsigu eraldi nuumikute sigalas. 8. Poegimiste organiseerimine, emiste ja põrsaste hooldamine. Tugevate ja elujõuliste põrsaste saamiseks tuleb tiineid emiseid sööta vastavalt füsioloogiliselt põhjuendatult tarbenormidele ning pidamistingimused peavad olema korralikud. Nii emisele kui põrsastele tuleb luua vajalikud söötmis-pidamistingimused. Emised tuleb poegimissigalasse ajada
annaabi.ee 
