Tänapäeva ajakirjandusel on väga suur mõjuvõim. Tegu on ühiskonna lahutamatu osaga, mille peamisteks funktsioonideks on info kogumine ja rahvale edastamine. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas, suletud maalimas. Kuid kas ühiskondlik roll on piisavalt suur, et olla neljandaks võimuks? Eesti riigis eksisteerib kolm võimusüsteemi: seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim. Aina rohkem räägitakse aga ka neljandast võimust, ajakirjandusest. Ühes Eesti suguses demokraatlikus riigis on ajakirjandus vaba, infoallikaid on palju ning nende suunitlus on erinev, avaldatud teabe eest võtab vastutuse väljaandja, lubatud on teiste riikide massiteabekanalite kasutamine ja ka valitsuse ja poliitika kritiseerimine. Just viimane ongi üks põhjus, miks ajakirjandust tähtsaks peetakse. Nii-öelda valitsuse valvekoerana toob ta esile ka teemad mis muidu rahva eest varju jäätaks. Ajakirjandus
arenguteelt kõrvale kaldumas. Konkurents ja õigus teha oma valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõigi valdkondade juurde. Valimiste korraldamisel tähendab see vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, kartmata survet või tagakiusamist. Demokraatlikus riigis pääsevad võimule pärast valimisi need erakonnad, kes said rahva poolt kõige enim hääli. Jaanus Karilaid on öelnud, et ,,Eesti-suguses väikeriigis jäävad erakonnad demokraatia viljelemise peamiseks vormiks. Teised võimalused on väljaarendamata ametiühingud alamehitatud, protestirühmad väiksearvulised. Kõige suurema osakaaluga huvigrupid ongi erakonnad. Nende osatähtsuse kasv tähendab niisiis ka demokraatia kasvu." (Karilaid 2002: 42) Ent kui uurida, mille alusel rahvas oma otsuse tegi, selgub tihtipeale, et poliitilise edu on saavutanud hea reklaam, lubaduste andmine ja vahel ka kaastunde jagamine.
tunnevad ja hindavad ettevõtet kliendid. Tänapäeva hinnatuim loodusvara on vaba aeg. Võib oletada, et paljudel juhtudel võidab see turundaja, kes jõuab kliendile võimalikult lähedale, olgu siis aja, koha või suhete mõttes. Suhete puhul mõjutatakse klienti tema isiklike arvamusliidrite kaudu. On ju teada, et parim reklaam on kuulujutt ja sõbra soovitus läheb rohkem korda kui objektiivsed andmed. Eriti just Eesti-suguses pisiriigis avaldab siseturundus oletatavasti suuremat mõju, kui oskame 3 Joosep Kruusmaa karta, sest firma oma töötajatelt pärinevad seisukohad ja kuulujutud kanduvad kiiresti turgu mööda laiali. Järelikult tuleks neid kuulujutte siseturunduse abil suunata.
· kasuta arendusvahendina siseturundust: otsusta objektid sõnumid ja kanalid. Tänapäeva hinnatuim loodusvara on vaba aeg. Võib oletada, et paljudel juhtudel võidab see turundaja, kes jõuab kliendile võimalikult lähedale, olgu siis aja, koha või suhete mõttes. Suhete puhul mõjutatakse klienti tema isiklike arvamusliidrite kaudu. On ju teada, et parim reklaam on kuulujutt ja sõbra soovitus läheb rohkem korda kui objektiivsed andmed. Eriti just Eesti-suguses pisiriigis avaldab siseturundus oletatavasti suuremat mõju, kui oskame karta, sest firma oma töötajatelt pärinevad seisukohad ja kuulujutud kanduvad kiiresti turgu mööda laiali. Järelikult tuleks neid kuulujutte siseturunduse abil suunata. 9 Kasutatud kirjandus Green, W. E., Walls, G. D., Schrest, L. J. Internal Marketing. The Key to External Marketing Success. - Journal of Services Marketing, vol
10 000 kohalikku elanikku, kellest ligi pooled hukati. Arreteerimised ja hukkamised toimusid üldises teravas nõukogudevaenulikus õhkkonnas, mis oli pärast aasta kestnud nõukogude terrorit mõistetav ning mida uutel okupatsioonivõimudel polnud vaja tagant õhutada. Kinnivõetud ja hukatud 1000 juuti moodustasid 10% sel perioodil arreteeritute koguarvust, mis ei lasknud toimuval välja paista otseselt juudivastase aktsioonina. Eesti suguses väikeses ühiskonnas taanduvad paljud küsimused mitte poliitilistele, usulistele vms veendumustele, vaid konkreetsete isikute vahelistele suhetele. Ka suhtumine juutide kinnivõtmisse sõltus suurel määral mitte rahvusest, vaid konkreetsete inimeste isiklikest sidemetest. Eestlased kirjutasid Saksa okupatsioonivõimudele palve- ja toetuskirju oma sõpruskonda kuulunud juutide abistamiseks, kuid see ei andnud tulemusi. Oli ka neid, kes riskisid juutide varjamisega