Paljunemisviisid Paljunemine tähendab endasuguste järglaste taastootmist. Paljunemisviisideks on: · Vegetatiivne paljunemine on mittesugulise paljunemise viis, kus uus organism saab alguse ühest vanemast või selle osast. Vegetatiivne paljunemine on näiteks bakterite pooldumine, pärmseente või hüdra pungumine,areng vaneorganismi osast, nt õistaim võsust. · Eoselisel paljunumisel saab uss organism alguse eosest ehk spoorist. Need on haploidse ehk ühekordse kromosoomistikuga üherakulised moodustised, mis tekivad meioosi teel. Eoseline paljunemine on iseloomulik sammaldele, sõnajalgadele ja seentel. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse isas- ja emassugurakkude tuumade ühinemisel. Taimed paljunevad samuti suguliselt, näiteks valmivad õistaimede tolmukates isassugurakud, emakas emassugurakud. Sugulise paljunemise erandvormiks on ...
tingimuste korral uus samblikutallus 7. Tallusel arenevad isas- ja emassuguorganid (pükniidid ja arhegoonid) 8. Toimub viljastamine (sugurakkude ühinemine) dikaarüon 9. Dikaarüonist arenevad kaksistuumalised, nn askogeensed hüüfid, mis moodustavad viljakeha 10. Viljakeha arenemisel toimub: a) tuumade ühinemine e. karüogaamia 2n (diploidne faas) b) meioos ja 2 mitoosi n (haploidne faas) c) tulemus: ühest viljastatud sugurakust areneb 8 haploidset kotteost 5. Kottsamblike viljakehade tüübid · Periteetsium e. sulgeosla · Apoteetsium e. lehtereosla lürell matseediumiga ap. letsideaalne ap. · lekanoraalne ap. 6. Samblike dualistlik olemus. Müko- ja fotobiondi vahelised suhted samblikes Samblikud on liitorganismid, mis koosnevad kahest osapoolest: mükobiondist e. seenkomponendist fotobiondist e. fotosünteesivast komponendist
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.
rakud Tulemus 2 identset rakku 4 haploidset rakku Jagunemiste arv 1 jagunemine 2 jagunemist Erinevused: Meioosis pole tütarrakud geneetiliselt identsed, mitoosisi on aga tütarrakud geneetiliselt identsed. 3) Nimetage organismide paljunemisviisid, selgitage ja tooge näiteid. Suguline: Uus organism saab alguse viljastatud sugurakust. Nt: Putukad, kalad, linnud, loomad jne. Mittesuguline saab alguse ühest vanemast, geneetiline info pärineb ühelt vanemalt - jaguneb kaheks: · Eoseline samblad, seened, sõnajalad paljunevad eostega. · Vegetatiivne bakterid paljunevad pooldudes; pärmseened paljunevad pungumise teel; taimed: sibulad, mugulad, risoomid, võsundid. 4) Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Uus organism saab alguse viljastatud munarakust
20. Suguorganite üldiseloomustus, mille poolest erinevad teistest organitest? Suguorganite ülesanne on sugurakkude tootmine ja emasloomadel ka loote kasvatamine. Suguorganite kaudu toimub loomade paaritumine ja nende talitlus on tihedas seoses piima eritumisega. Sugurakud tekivad sugunäärmetes. Loote arenemiseks on vaja, et isassugurakk (sperm, spermatosoid) ühineks emassugurakuga (munarakuga). Seda nähtust minetatakse viljastamiseks. Viljastatud sugurakust e. sügoodist hakkab arenema loode. Erinevalt teistest organitest on suguorganite ehitus ja talitus sugupooliti erisugune. 21. Isassuguorganid 22. Munand ( preparaat?) Munan kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil ja jääral. Munandi kestadest ning
- margo liber – kumer vaba tagaserv - II küpsusjagunemine peetub metafaasis ja lõpeb vaid siis, kui munarakk - extremitas tubaria – ülemine munajuhapoolne ots, mis kontakteerub viljastatakse; tütarrakk saab 23 ühe kromatiidiga kromosoomi munajuhalehtriga - Küpsusjagunemistes tekkinud 4st sugurakust muutub vaid üks - extremitas uterina – alumine emakapoolne ots, mis ühendub ligamentum täisväärtuslikuks munarakuks (3 nn pooluskehakest hävivad) ovarii proprium’i kaudu emaka ülanurgaga Munarakk – ovum EHITUS (väljast sisse) - läbimõõt ligi 0.2 mm
Eostega paljunemise bioloogiline eripära: 1) eosed on erilised 1-rakulised struktuurid 2) eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3) eoste idanemisvõime säilib kaua (tuhandeid aastaid) sest paksud kestad, vähe vaba vett 4) eostel esineb pärilik muutlikkus 2 tasandil: a. mutats eostes b. geenide ümberkombineerumine spoorse meioosi käigus Suguline paljunemine. Erijuhud: I. Partenogenees neitsisigimine organismi areng viljastamata sugurakust. Esineb taimedel, selgrootutel, selgroogsetel, teatud kalkunitõugudel. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus: 1) Levib hõredates väheasustatud piirkondades, kus teise soopoole kohtamine vähetõenäoline 2) Võimaldab olulist energeetilist kokkuhoidu paaritumise arvelt 3) Võimaldab liigil eksisteerida vaid emastena 4) Võimaldab kiiret põlvkondade vaheldumist soodsates tingimustes 5) Ühiselulistel putukatel võimaldab keerukaid rollijaotusi
annaabi.ee 
