Kirjanude raamatuarvustuste analüüsid mitme nais- ja meesautori teost on analüüsitud;mida on esiletõstetud mees- ja mida naisautorite teostes; kas ja kuidas on arvustuses vihjatud autori soole;kas puudutatakse ka lugejat ja tema sugu; kas analüüsitava teose probleemid on rohkem naisi või mehi puudutavad,millised need on; kas arvustatava teose tegelased on mehed või naised jne;milliseid erinevusi märkate mees-ja naiskriitikute arvustuste stiilis,ülesehituses ja analüüsitavate aspektide valikus. Koostage eelneva põhjal kokkuvõte. Kadri Pius Analüüsitud on Imbi Paju raamatut ,,Soome lahe õed. Vaadates teiste valu". Arvustus on ilmunud lehes Lääne Elu ning kirjutajaks oli Tarmo Õuemaa. Õuemaa kirjutab, et teos on kirjutatud heas ajakirjanduslikus stiilis. Ta väitis, et pettus selles raamatus, kuna algus oli paljulubav. Lubatud oli inimlikke lugusid, kuid neid oli vähe. Pigem oli jutustatud eestlaste jalugu ning siit tekkis ka Õuemaal küs...
"Soorollid - müüt või tegelikkus" Sooroll on teatud normide kogum, mida sõltuvalt kultuurilistest traditsioonidest omistatakse üksikisikule või inimeste grupile vastavalt sellele, kas nad on meessoost või naissoost. Enamik ühiskondi jaotab sugupooli vastavalt mõjukusele ja võimule ning loob nad ebavõrdsetena. Kas soorollide jaotamist ka tänapäeva ühiskonnas leidub, on see müüt või tegelikkus? Kui inimene siia maailma sünnib, ei ole kellelgi esialgu aimu, mis soost ta olema saab. Vastavalt sellele, mis soost laps on, omistatakse talle ka teatud normid, ehk soorollid. Juba kiviajal olid naiste ja meeste ülesanded selgesti ära jaotatud. Naised olid lastega kodus, hoidsid elukoha korras ja tegelesid korilusega
Laps valib algul ebateadlikult , mis talle maitseb, kui palju ta sööb, mida selga paneb jne. Lapsevanem saab last tema valikutes jälgida ning aidata tal mõista seoseid valiku ja tulemuse vahel. Sel eluperioodil on täiskasvanul eriti oluline mõista, et väljakujunenud usaldussuhe lapse ja vanema vahel saab määravaks ka täiskasvanueas. 3.4. eluaastal areneb intensiivselt tundeelu. Laps samastub oma soost vanemaga ja vaimustub teisest soost vanemast. Teda hakkavad huvitama sugupooli käsitlevad teemad. Selles vanuses on lapse tunded tugevad ja keevalised ning ta kogeb tihti sisemist vastuolu. Laps vajab mõistvaid, siiraid ja turvalisi lähedussuhteid. Selles vanuses on lapsed väga loomingulised, sepitsevad muinasjutte, joonistavad, leiutavad kujutlusmaailma olendeid jne. Viies ja kuues eluaasta. See on kiire õppimise ning vaimse arenemise periood. Tuleb tähele panna, et laps õpib, samastudes täiskasvanutega, jäljendades nende kõneviisi ning tõekspidamisi
sajand kaasa uue suhtlemisvormina salongi, mis andis naistele võimaluse väljendada oma ideid ja arvamusi. Salonge kirjeldati kohtadena, kus kirjanikud, poliitikud, lehemehed või kes tahes sai võimaluse osa saada värskest klatsist, vahetada mõtteid, teritada mõtteid ja edendada karjääri. Salongipidajatesks olid tavaliselt jõukad ja tuntud daamid. Naiste mõtetele ja arvamustele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Filosoofid Rene Descartes ja Poullain de la Barre avaldasid sugupooli käsitlevaid teooriad. Descartes´i arvamuse järgi eksisteerisid keha ja hing eraldi ning de la Barre oli veendunud, et hingel puudub sugu ning mehega võrdse harituse puhul muutuvad ''naiselikud puudused'' ebaolulisteks. Nende väidete üle vaieldi ägedalt nii õukondades kui ka salongides, kuid nende seinte vahele see kõik ka jäi. Töötavatele naistele maksti meestest väiksemat palka. Lesbiline kooselu polnud 17. ja 18. sajandil võõras
seega oma hoiakuid, sest tema käitumine oli sotsiaalselt aktsepteeritav, kuid hoiakud mitte. Inimese hoiakud mõjutavad ka tema tööalast elu ja suhteid. See kõik näib ehk jube teoreetiline ja idealistlik, kuid on täiesti mõistetav. Üheks hoiakutega manipuleerijaks on kindlasti meedia. Meedia on sellel alal suhteliselt mõjukas. Meediaga seoses on üheks mõjutajaks kindlasti reklaam, või õigemini reklaamiseadus, mis keelab esitamast sugupooli diskrimineerivaid reklaame. See tagab mingilgi määral ebavõrdsuse vähendamist, sest meedia loob stereotüübid, trendi ja tõekspidamised ning ühiskond järgib neid. Mida soolise võrdõiguslikkuse seadus reguleeriks? Ideaalis reguleerib soolise võrdõiguslikkuse seadus soolist võrdsust kõigis eluvaldkondades. Muidugi välja arvatud valdkonnad, mis puudutavad bioloogilist sugu (mehed ei ole loodud sünnitama ning enamasti on mehed suurema luustikuga jms).
annaabi.ee 
