a Tallinnas Hinke Raudenanne, 1571. A tema järeltulija Jürgen Rauttnenne. Esimesi eesti perekonnanimede ajaloo käsitlejaid M. J. Eisen kirjutab 1921. a artiklis ,, Sugunimede tekkimine", et eesti talupoegadel oli sugunimesid vähesel mõõdul Saaremaal Näiteks 1453. a kirja pandud nimed Marten Muddenkull, Peter Kys, Oloff Kyrvemes tho Kaysever, Toweln Ixkenkull tho Uppel (Eisen 1921: 12). Eiseni poolt kasutatud väljendus sugunimi on soome laen ja seda kasutati 1920ndatel aastatel perekonnanime tähenduses (Saareste II: 7). Selleks ajaks oli perekonnanimi omandanud kindla mõistesisu, milline tal oli XIX sajandi üldisest nimedepanekust peale: isalt pojale pärandatav perekonnale omane püsiv ametlik lisanimi, isikunime osa. Lisanimede tarvitus muutus XVI sajandiks üldiseks tavaks. Näiteks on välja toodud Laur Philip, Jacob Peter, Oloff Michel, Hans Oloff (Tiik 1976: 415). Raske oli aru
Kunst: skulptuur; terrakotast sarkofaagid; terrakotast skulptuuris; pronkskujud: Capitoliumi hunt kõige tuntum; savinõud ja freskod; 4) Etruskide vaimne kultuur 5) Etruskide usundist; ennustuskunst surnutekultus; ennustamine (divinatio); gladiaatorite võitlused on tulnud ilmselt etruskidelt, arvatakse, et asendas algseid inimohvreid; härjavõitlused. Naistel on eesnimi ja sugunimi(etruskidel). 6) Etruski keel ja selle mälestusmärgid Keel: etruski keelest tuntakse liiga vähe sõnu. Grammatiline struktuur on praktiliselt tundmatu. Inskriptsioonide keel on vaene, sõnad on korduvad, fraasid ilma verbita. Tähestik tuleb Lääne-Kreekast, koosneb meie mõttes tagurpidi tähtedest. Kirjutati vasakult paremale, hiljem ka vahel vastupidi, ka spiraalina(harva). Tuntakse käändelõppe (gen, acc, abl, loc),
Need on oma päritolult heebreakeelsed. - Kanoonilised nimed ehk kalendri- ja pühakute nimed. Kanoonilistel nimedel on sama kuju eri keeltes – rahvusvahelised nimed oma rahvusvaheliste teisenditega (Johannes, Jaan, Jaanis, Juhan, Juan, Juho, John) - Kirjandustegelaste kaudu saadud nimed, st paljud kirjanikud on saanud nimede loojaks. Päritavad- ehk rühmanimed, mida kannab rohkem inimesi kui üks. Eesti k on rühmanimed perekonnanimi, liignimi, sugunimi, väärnimi, sugukonnanimi (roomlastel eelkõige, aga ka teistel rahvastel kui üks nime arenguetapp). Põhinimi – nimi, millest teised on tuletatud, nt Karl, millest on tuletatud Karoline, Charlotte, Lotta, Karla, Kalle. Lähtenimi võib olla ka algnimi (Charles’ist on saanud Charlotte). Arenguvormid – alusnimest tuletatud vormid, nt Augustusest on saanud Augustinus või Augustinianus, Peetrusest Petronella, Annist tuletatud Annika.
nimi süsteemis. Individuaalnimedeks loetakse lisanimesid. Lisanimed tulevad põhinimele juurde. Ajaloos olulised meie võime neid pidada perekonnanimedeks. Lisanimed antud inimesele selleks, et neid teistest eristada. Monarhidel on tõlgitavaid lisanimesid: Peeter Suur, Ivan Julm jne. Tegu pole perekonnanimedega, vaid lisanimedega. Need ei pärandunud lastele edasi. Päritavad nimed: meie mõistes laias laastus perekonnanimed. Eesti keeles perekonnanime kohta mitut moodi: sugunimi, väärnimi, fahmiil jne. Päritavate nimede hulka kuuluvad ka sugukonnanimed. Sugukonnanimed omased vanadele rahvastele: nt roomlased. Isanimed: tingimisi individuaalnimed. Isanimi e patronüüm. Eestlastel ajaloolistes kirjapanekutes isanimed olemas. Olemas olnud ka emanimesid e metronüüme. Terminoloogia võib tekitada segadust. Vanaisanimi, isanimi, pärisnimi. Nimede liigitamisel saab jagada mehenimedeks ja naisenimedeks. Sellega koos käib nimede
annaabi.ee 
