· Majandusantropoloogia suund (majanduse, kaubanduse, erinevate vahetussüsteemide jne ajalugu) · Sotsiaalantropoloogia suund (sugulusstruktuuride, pere, ühiskondliku elu jne ajalugu) · Kultuuriantropoloogia suund (uskumuste, kujutluste, mõttesüsteemide, rituaalide jne ajalugu) Ajaloolise antropoloogia erinevad traditsioonid · Prantsusmaa: strukturaalantropoloogia mõju (Claude Lévi- Strauss: pere- ja sugulusstruktuurid, mõtteviisid jne). · Inglismaa: sotsiaalantropoloogia mõju (Edward Evans-Pritchard: ühiskonnakorraldus, sotsiaalsed praktikad jne). · Ameerika: kultuuriantropoloogia mõju (Clifford Geertz: rituaalne käitumine, sümboolsed toimingud jne). · Saksamaa: filosoofilise antropoloogia mõju (inimisiksus; inimkeha jne). Antropoloogia panused ajaloouurimisse · Uued uurimisteemad: uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine;
• Empiiriline võrdlusmaterjal: antropoloogia võimaldas ajaloolastele luua võrdlusi nn. ajalooliste ühiskondade ja nn. traditsiooniliste ühiskondade vahel (majandus, sugulus, rituaalid jne). • Uued meetodid: uued mõisted, uued lähenemisnurgad; ajaloolased leidsid antropoloogide töödest mitmeid ideid ja mõisteid, mida kasutada enda erialases uurimistöös (rituaalid; sugulusstruktuurid, kingivahetus jne). Ajaloolased õppisid antropoloogialt nn. distantseeritud vaatenurka; püüdsid ennast võõrutada enesestmõistetavast. • Frank Ankersmit: antropoloogia metodoloogiline õppetund ajaloole “Antropoloogia väärtustas ajaloo jaoks metodoloogilise lähenemise: uurimisaines võib olla kitsas ja näiliselt ebaoluline, ent järeldused üldhuvitavad ja üldise iseloomuga. Ajaloos on väärtustatud
Antropoloogi käsitlus Ennekõike nn. algeliste ühiskondade uurimine ajalooteadusest laenatud meetodite ja lähenemiste valguses, ennekõike tähelepanu pööramine ajalisele mõõtmele, sündmustele ja (võimalusel) kirjalikele allikatele. Ajalugu vs antropoloogia Diakroonia (ajaline) vs sünkroonia (ruumis) Claude Levi-Strauss Sündmus vs struktuur Marshall Sahlins Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Põhisuunad sotsiaalantropoloogia (sugulusstruktuurid, pere jne ajalugu) kultuuriantropoloogia (uskumused, rituaalid, mõtted jne) majandusantropoloogia (majandus, kaubandus jne) bioloogiline antropoloogia (toitumise, elamisviisid, keha, haiguste jne) Mida on antropoloogia panustanud ajaloouurimisse? 1) Uued uurimisteemad, uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine; antropoloogia võimaldas oluliselt pikendada "ajaloolaste küsimustikku". 2) Empiiriline võrdlusmaterjal: antropoloogia võimaldas ajaloolastele luua
arvasid inimmõtlemises domineerivat ja sellistes ühiskondlikes korraldustes väljenduse leidvat. Püüab haarata tähendusrikaste süsteemide (nt müüdid sugulussüsteem) üldisi omadusi. Sellised süsteemid koosnevad elementidest need elemendid on pigem 'suhted'. Nt. sugulussüsteem koosneb suhetest. Olulised on kommunikatsioonivormid. Kommunikatsioon opereerib kolmel tasandil: Naistevahetus Kaupade ja teenuste vahetus Sõnumite kommunikatsioon/vahetus Elementaarsed sugulusstruktuurid (1949) - Struktuurfunktsionalismi reputatsioon põhines segmentaarsete sugulusliinide analüüsil ehk põlvnemise uurimisel. Rõhutas lineaarseid sugulussuhteid. Levi-Strauss: sugulus pole ennekõike ühiskonna organiseerimise viis, vaid tähendusrikas suhete süsteem. Esmaseks suhteks polnud mitte veresugulussuhe lapse ja tema vanema vahel, vaid sotsiaalselt konstrueeritud suhe mehe ja naise / abikaasade vahel. Abielu on bioloogilise suguluse määramatuspunkt
annaabi.ee 
