aadressil http://www.geni.com/family-tree/index/5346608221430105732. Kuna sugupuule juurdepääs on limiteeritud (seda saavad otseselt vaadata ainult sugupuu liikmed ise, siis sugupuu nägemiseks tutvustab seda töö autor eraldi. 2.2 Sugupuu liikmed Selles peatükis toon ära interjvuu käigus saadud info oma sugulaste eludest, et anda tööle ka veidi kvalitatiivset mõõdet lisaks digitaalsele sugupuule, mille põhjal saab küll aru sugupuu liikmete sugulusastmest, kuid mis ei anna ülevaadet nende eludest ja selle olustikust, ametitest jne. Intervjuu teel saadud andmete abil saab infot digitaalsel sugupuul nähaolevate inimeste eluolu kohta. Intervjueerisin oma vanavanaema Virve Kändu ning allpool esitatud tekst on jäetud suures osas muutmata, esitatud tema kõnemaneeris. 2.2.1 Andrus (perekonnanimi teadmata) Andrus (?) sündis 1839. aastal ja suri 1889 aasta heinaajal kopsupõletikku. Andres abiellus naisega, kelle nimi oli Maarja
järelikult, abistades sigida oma sugulastel, aitab isend sellega ühtlasi levitada ka iseenda geenikoopiaid Hamilton: isendi kohasus ehk fitness koosneb kahest komponendist: otsene fitness (sõltub tema enda sigimise edukusest) kaudne fitness (sõltub tema sugulaste sigimise edukusest) otsene f. + kaudne f. = inklusiivne fitness 18. Suguluskoefitsient. Sugulase abistamise äratasuvus sõltub abistaja ja abistatava vahelisest sugulusastmest, mida mõõdetakse suguluskoefitsiendiga 19. Hamiltoni reegel. Looma inklusiivse fitnessi seisukohast tasub tal teise isendi abistamine ära sel juhul, kui c < b * r ehk b/c > 1/r kus c = hind, mida maksab abistaja b = kasu, mida saab abistatav r = abistaja ja abistatava vaheline suguluskoefitsient 20. Sigimisstrateegiad, nende varieeruvuse põhjused ja tasuvus. (1) lõimetishoolde puudumine tasub ära siis, kui (a) noorloomad suudavad ise toituda
Loodusliku valiku vormi, mis soosib isendi niisugust käitumist, mis suurendab tema sugulaste fitnessi (mõnikord enda otsese fitnessi languse arvel) ja sellega ühtlasi tema enda inklusiivset fitnessi, nimetatakse hõimuvalikuks ehk kin-valikuks. Inklusiivne fitness = otsene fitness(isendi enda sigimise edukus)+kaudne fitness(sugulaste sigimise edukus). Suguluskoefitsient. Hamiltoni reegel. Sugulase abistamise äratasuvus sõltub abistaja ja abistatava vahelisest sugulusastmest, mida mõõdetakse suguluskoefitsiendiga. Suguluskoefitsient väljendab tõenäosust, et kahest isendist mõlemal esineb teatud geen nende ühise päritolu tõttu. Hamiltoni reegel: looma inklusiivse fitnessi seisukohast tasub tal teise isendi abistamine ära, kui hind on väiksem kasu ja suguluskoefitsendi korrutisest. Lõimetishoolde tüübid, nende varieeruvuse põhjused ja tasuvus. Selle koostöö ulatus ja
valikuks. NB! Erinevalt rühmavalikust, mis teatavasti pidas looduslikule valikule alluvaks indiviidide asemel rühmi, on hõimuvalik klassikalise indiviidipõhise valiku üks spetsiifiline vorm. Järgmisena kerkib küsimus: millal täpselt ja mil määral sugulase abistamine end siiski ära tasub? Hamilton näitas, et see sõltub kolmest muutujast: 1. hinnast, mida maksab abistaja (c); 2. kasust, mida saab abistatav (b); 3. abistaja ja abistatava vahelisest sugulusastmest (r). Isendi bioloogilise edukuse seisukohast tasub tal teise isendi abistamine ära sel juhul, kui (VALEMID SIIA) Nimetatud seost nimetatakse Hamiltoni reegliks. Sugulusaste r mõõdab tõenäosust, et kahest isendist mõlemal esineb mingi teatud geen, mis on saadud pärandumise kaudu. Sugulusaste varieerub vahemikus 0 – 1. Seega sugulusaste 0,5 tähistab tõenäosust 50:50, et mõlemal isendil esineb teatav pärandumise teel saadud spetsiifiline geen.
annaabi.ee 
