Lootelise arengu jooksul võib geneetiline materjal mõnedes rakkudes küll muutuda, kuid selle tagajärjel väljakujunenud haigusi ei saa nimetada pärilikeks. Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib moodustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikuse tagajärjel. Kas müüt et tõukoerad on nõrgemad ja haigemad kui segaverelised vastab tõele? Üldiselt on levinud arvamus, et haigemad ja õrnemad on just tõukoerad, kuna nende puhul kasutatakse sugulusaretust, mispärast võivad järglased olla taandarenguga jne. Selles on aga rohkem kuulukat kui tõtt. Keegi ei tea ju mis seda sis tegelt tingima peaks? Tegelikult on ju nii, et haigestuvad kõik koerad, ei ole vahet kas segaverelised või tõukoerad. Kuna aga segaverelistel pole enamasti eelmistest põlvkondadest suurt teada, ei tea me päriliku haiguse tekkefaktorit. Tõukoerad on kõik aga arvel ja nende eelkäiate haigused ja muu on teada statistiliselt.
+ keskkonnategurid Haigused nagu: kõrgvererõhutõbi; lühinägevus; suhkrutõbi; alkoholism; rasvtõbi; kopsuvähk, reuma, skisofreenia jmt. Päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamisel on olulisel kohal tervislikud eluviisid. KOERTE PÄRILIKUD HAIGUSED Suuresti on levinud arvamus, et tõukoerad on õrnad, haiged ja põdurad, et nende puhul kasutatakse sugulusaretust, mis tingib "väärakaid" jms. Sellistes arvamistes on tõtt vaid osa, ja nagu argiuskumuste puhul tavaks, ei vaevu keegi välja selgitama, milline osa just. Tegelikult haigestuvad kõik koerad, nii segaverelised kui tõulised. Kuna segaverelise koera päritolu ei ole teada, ei saa kinnitada ega ümber lükata haiguse pärilikku tekkefaktorit. Seevastu tõukoertel on eelmised põlvkonnad teada ning haiguste esinemise üle peetakse ka statistikat.
Kui tunnus pole päritav, pole mõtekas seda võtta valikutunnuseks, kuna vanemate valikuga saavutatu ei kandu edasi järglastele. · Geneetiline korrelatsioon kahe tunnuse vahel tõestab, et seos pärandub vanematelt järglastele. · Valikut soodustavaks teguriks on soodsate tunnuste vaheline samasuunaline seos või soovitava ja ebasoovitava tuunuse vaheline vastassuunaline seos. . Suuremarvulises tõus on võimalik vältida sugulusaretust ja hinnata rohkem isasloomi järglaste järgi, mis tagab suurema tõenäosusega silmapaistvate jõudlusomadustega isendite saamise. Väikestes tõugudes ei ilmu sellist isendit isegi aastakümnete jooksul, aga suures kasvõi igal aastal. 4. Näitab järgmise põlvkonna vanemateks valitud aretusloomade fenotüübilise väärtuse erinevus populatsiooni keskmisest. _ _ · SD = PS - P 57
..0,2 nõrk; 0,2...0,4 keskmine; 0,4...0,6 tihe; >0,6 väga tihe. Geneetiline korrelatsioon kahe tunnuse vahel tõestab, et seos pärandub vanemalt järglastele. Valikut soodustavaks teguriks on soodsate tunnuste vaheline samasuunaline seos või soovitava ja ebasoovitava tunnuse vaheline vastassuunaline seos. Teised 2 kombinatsiooni on valikuedu takistavad. 3. Populatsiooni suurus (N) Suuremaarvulises tõus on võimalik vältida sugulusaretust ja hinnata rohkem isasloomi järglaste järgi, mis tagab suurema tõenäosusega silmapaistvate jõudlusomadustega isendite saamise. Väikestes tõugudes ei ilmu sellist isendit isegi aastakümnete jooksul, aga suures kasvõi igal aastal. 4. Selektsiooni diferents (SD) näitab järgmise põlvkonna vanemateks valitud aretusloomade fenotüübilise väärtuse erinevust populatsiooni keskmisest. SD=PS-P
annaabi.ee 
