hüperboolid
Joomise ja söömise janu sümboolika
Humanism Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”
Rabelais propagandeeris humanismi
Naturalistlik kehalisus
Humanistlike ja pedagoogilise ideaale :ülistab inimese arengut
Kasutab korduvaid motiivid : surm – sündimus tsüklidel
Humanistlik eruditsioon eiti loodusteaduses (anatoomia ja füsioloogia)
Rõhutab looduse alusena selle kehalisust, sugulisust ja asisust
Kaitseb loomulikkust
Michel de Montaigne kui esseežanri rajaja (vorm, teemad,
Montaigne´i tüüpiline arutlusviis)
Arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, isiklik kogemus, oma arvamuse
väljendamine
Pidev arutlus, toetab seda
Tema esseeid ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimalusee
üle
Epikultuuriline filosoof (maise elu nautiise õpetus)
Imetleb inimese elutäitus
Kaitseb loomulikkust
4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? o Kristlus on inimkonna laostanud. Ta on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing, mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene. Mis ei tapa teeb ta tugevamaks. Ta oskab unustada ja asjadega alati hakkama saada. Kaastunne on tema
senini peeti kõrgemaks (heasoovlik, headtegev) ning , kes eitab kristlikku moraali, mis on dekadentlik. 27. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlus on pimedusega löödud. Kristlane on "moraalne olevus" - ta on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem ja ennastkahjustavam kui keegi muu. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke- ta on selle laostanud. Kristlik moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetati elu eeltingimusi ja sugulisust tajuma ebapuhtana, õpetati dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. 28. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid, ainult tema loeb kaastunnet vooruseks. 29. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Haigena avastas Nietzsche enda jaoks uue elufilosoofia. Selles oli suur osa tema soovist terveks saada, tema enda elutahtest. Ta lõpetas olemast pessimist ja pelgurlik. 30
Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o N. arvab, et kristlik moraal on tegelikult koobas, millest maailmateostuse mürgiaurud vastu hoovavad. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. N. meelest on kristliku moraali preestrid parasiitlik inimliik, kes moraali abil end väärtuskohtunikeks on üles luisanud oma võimu vahendit on aimanud. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole