on hõimu liikmed. Trahvi maksab sugukond tervikuna. Omasid hoiti, igavõõras oli vaenlane. Ka abielu puudutas kaht sugukonda, mitte kahte isikut. Oluline oli manne e tõotus. Jumal oli kõrgeim, ainult tema oli karistaja. Õigusrikkumises pole tähtis toimepanija vaid tegu. Kõige suuremad muutused toimusid perioodil antiikajast lokaalõiguseni. Sugukonnad hakkasid lagunema ja sellega kadusid sugukonnaõigused. Peamiseks põhjuseks võib lugeda seda, et võim hakkas minema üle sugukondadelt keskvõimule. Inimene ei samastanud ennast enam sugukonnaga, vaid millegi suuremaga. Algas ühiskondlik kihistumine. Ühiskonnal oli vaja uut tüüpi organisatsiooni riiki. Arhailine riik arenes kahes erinevas suunas: despotism ja piiratud monarhia. Mandri-Euroopa kultuur on välja kujunenud Rooma õiguskultuurist. Seoses sellega saamegi öelda, et Eesti õiguskultuuril on samad juured, mis Rooma õiguskultuurilgi. Õigusvaldkondi
RIIGI TUNNUSTENA. RIIGI MÕISTE Lk8-14 Riik tekkis ühiskonna loomuliku protsessi tulemusena: a) Kogukondlikud vahendid sugukonnas teostas võimu pealik(valitud juhiks austuse ja autoriteedi tõttu), sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile, käitumist juhtisid tavad. b) Riik ja avalik võim tekkis malev (et teistelt sugukondadelt vägivaldselt vara omandada), millest arenes ajapikku lähikond, kellele hakati usaldama ka sugukonnasiseseid funktsioone, nt ka juhtimisfunktsioonide teostamist. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele
Vaieldavatel juhtudel toetuti jumala otsusele (ordalia). Nõia kindlakstegemise uputamisproov kestis uusajani. Soomes heideti ebaselguse puhul isegi liisku… Sugukondliku korra (ehk hõimu ühiskonna) n-ö organiseeriv üksus oli sugukond. Seda ning selles valitsenud ühiskondlikke suhteid mõjutasid kõige enam füüsiline ja bioloogiline julgeolek. 1.2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumiseni. See kadus, kuna võim kandus üle sugukondadelt keskvõimule. Ühiskond kihistus. Kujunes välja arhailine (vanaaegne) riik: despotismi või piiratud monarhia suunas. Arhailises ühiskonnas loodi eeldused kirjutatud õiguse, seadusõiguse tekkeks. Kuid need polnud veel õiguse tekkeallikad, vaid õiguse tunnetusallikad. Roomlastel kujunes välja protsessitüüp* – hagide süsteemi arendus, mis varsti asendus kirjutatud õigusega. Keskajaga seostub lokaaliõigus ehk hakati koguma tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad
julgeolek.Füüsilise turvalisuse tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel (juhtkond oli sellisel juhul sundiv keskvõim). Sugukonna elujõu ja kaitsevõime huvides piirati sugukondades sudugkondade liikmete individuaalses vabadusi ja õigusi. Bioloogiline julgeoleks kujutaski endast verepilastuse vältimist. 1.2. Õigus elust antiikajal lokaalõiguseni. Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele. Põhjus oli, et võim hakkas ha enam minema üle sugukondadelt keskvõimule. Inimene ise hakkas ennast rohkem samastama mitte enam sugukonna kui millegi suuremaga. Ühiskond kihistus. Ühiskond vajas uut tüüpi organisatsiooni, riiki. Arhailine riik arenes kahes suunas: despotism ja piiratud monarhia. Keiser Theodonius II ajal koguti kokku keiserlikud seadused, nii südnis Condex Theodisianus. Keiser Justianuse ajal tööd jätkuseid, sündis Corpus iuris civilis. Nii hakkas pikkamööda kaduma kasuistlikkus. Keskajal on põhjus trääkida
teolt. Teiseks tõendite hankimise viisiks oli toetumine teistpoolsetele jõududele .vaideldavatel juhtudel toetuti jumala otsusele, milleks korraldati selline katse mille lõpptulemuse teoreetiline või teline juhuslikkus jättis võimaluse uskuda , et kaasuse lahendasid vaimud. (uputamisproov, liisuheitmine) 12. ÕIGUSELUST ANTIIKAJAL LOKAALÕIGUSENI Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele. Võim hakkas üha enam minema sugukondadelt üle keskvõimule. Ühiskond kihistus ja vajas uut tüüpi organisatsiooni – riiki. Arhailine riik oli despootia või piiratud monarhia. Tekkis acti-süsteem ehk nn hagide süsteem, see ei olnud veel kirjutatud õigus. Actio süsteem asendus kirjutatud õigusega, põhjuseks actio süsteemi suur puudulikkus ja võimu koondumine ühe isiku kätte. Siinkohal tuleks mainida keiser Justinianuse Corpus iuris civilise loomist 6 saj p.Kr
annaabi.ee 
