Õun märklauana- Wilhelm Tell, Trooja sõda, Isaac Newton. o Seni vanimad kivistunud õunad on leitud Çatal Hüyükis Anatoolias, mis pärinevad aastast 6500 eKr. Red Sentinel Red Sentinel Professor August Vaga Malus Royal Beauty Malus baccata ehk Paradiisiõun Kontpuu o Kontpuu (Cornus) on kontpuulaadsete seltsi kontpuuliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Liigid: Cornus sanguinea – verev kontpuu Cornus suecica – rootsi kukits Cornus mas – kirss-kontpuu Cornus alba – siberi kontpuu Cornus stolonifera – võsund-kontpuu o Puit on kõva nagu kont. o Odysseuse nooled. o Rooma linna Romulusel kontpuust oda. Cornus sanguinea – verev kontpuu o Eestis sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis, osaliselt ka Lääne- ja Edela-Eestis. o Kasvab leht- ja segametsades, salumetsas, looniitudel, puisniitudel, põõsarindes. o Kasvutingimused: Eelistab lubjarikast pinnast. Metsistub kergelt.
Formica polyctena + + + + + Formica pratensis + + + + + Formica pressilabris + + + Formica rufa + + + + + + Formica rufibarbis + + + + Formica sanguinea + + + + + Formica suecica + + Formica transkaucasica + Formica truncorum + + + + + + Formica uralensis + + + Taksonoomia Riik: loomad Hõimkond: lülijalgsed Klass: putukad Selts: kiletiivalised Sugukond: sipelglased 4
..50 cm kõrgeks. Palju tehakse tänapäeval röövraiet seoses väärtusliku puiduga. Harilik kadakas väärib meil enam kasutamist ilutaimena, kuid on kapriisne istutamise suhtes. var. depressa (Pursh) [hariliku kadaka lamav teisend] ; moodustab tiheda vaiba, olles 1,5...2 m lai ja 0,2...0,5 m kõrge; f. pendula [leinakadakas] - pikkade rippuvate okstega püstjas vorm; Sordid: 'Compressa'; 'Depressa Aurea'; 'Cold Cone' ('Suecica Aurea'); 'Golden Rod'; 'Green Carpet'; 'Hibernica'; 'Hornibrookii'; 'Prostrata'; 'Repanda'; 'Sentinel'; 'Suecica' 17. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu Perekond jugapuu (Táxus L.) Taxon kreeka k. kaar; viide jugapuu kasutamisele vibude valmistamiseks. Jugapuu perekonda kuulub (6) 7 liiki kahekojalisi puid ja põõsaid. Liigid on üksteisele üsna lähedased. Okkad lamedad, tumerohelised, okaste allküljel kaks valkjat õhulõherida, kinnituvad võrsele enamasti radiaalselt
puud või poolpõõsad. Perekonnas on u. 4060 liiki, mis levinud parasvöötmes ja lähistroopikas. Eestis kasvab looduslikult 2 liiki: keskmise kõrguse põõsana kasvab paiguti Lääne-, Loode- ja Põhja-Eesti leht- ja segametsades ja puisniitudel verev kontpuu (C. sanguinea), mida kasutatakse ilupõõsana ka haljastuses, ning madala rohttaime haabitusega poolpõõsana Põhja-Eesti saartel ja rannikul ning Hiiumaa niisketes metsades ja soostuvatel niitudel kasvav rootsi kukits (C. suecica). Introdutseeritud on u. 10 liiki, neist kasutatakse haljastuses kõige rohkem valgete või sinakasvalgete luuviljade ning talvel efektselt tumepunaste võrsete ning meil paiguti metsistunud siberi kontpuud (C. alba), millel esineb ka mitmeid kultivare. · Peamiselt vastakuti asetsevad terveservalised elliptilised või munajad lihtlehed on kaarjalt lehe tipu poole suunduvate külgroodudega. · Hrl
annaabi.ee 
