Robert Rand Pärnu 2012 1824 . "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Steinsbergi , , jandina «-näggo Jago ". 1911 Endla - . , , , «» . 7- , 5 . 1911-1914 Teetsov (1891-1946). Teetsovil , , esinäitlejad Türk . "Showboat" . , Teetsovil . : *1911- Kitzberg «», . Teetsov *1912th H. « », . Teetsov *1912th H. Sudermann " », . Teetsov 1944 Riivo Endla , . , Knight II Tier III. 300 . , , . : *1945th H. Oak Island / A. Särev " », . Türk 1988 Endla . , . , 1600- , 400 . , , . - , 2 10 Endla . : 1988th R. Saluri "Go", . 1988th / M. ' ", . Cross Country () Urk "Showboat 100" 2011 100- . Triinu Ojalo. Endla juubelipeo 22 2011. " 100" Endla . Endla 1911 2010 . .
enamik trupi liikmeist on asjaarmastajad, tulevased esinäitlejad Liina Reiman ja Eduard Türk alles algajad. "Endla" Seltsi juhatus ja liikmed näevad ainult teatri meelelahutuslikku funktsiooni. Teatri majandusliku olukorra päästmiseks tuleb Teetsovil minna kompromissidele ja lavastada ajaviitetükke. olulisemad lavastused 1911. A. Kitzberg "Libahunt", lavastaja A. Teetsov 1912. H. Ibsen "Rahva vaenlane", lavastaja A. Teetsov 1912. H. Sudermann "Kivi kivide hulgas", lavastaja A. Teetsov 1914 - 15. Näitejuhiks Karl Jungholz, kunstnikuks Herbert Tamm. Jungholz Pärnu publikuga kompromissidele ei lähe. Ta püüab teatritegemist rajada hea tasemega ühiskonnakriitilisele repertuaarile. Suudab tasemelt erinevate näitlejatega luua häid lavastusi, kuid ei suuda kaasa haarata vähese kultuurilise haridusega publikut. olulisemad lavastused 1914. B. Bjornson "Kui noored viinapuud õitsevad", lavastaja K. Jungholz 1914. H
Paul Pinna näitlejaand avaldus varakult, juba 15-aastasena hakkas ta esinema ,,Estonia" näitelaval asjaarmastajate trupis, Tallinna eesti elukutselise teatri avamisel (1906) oli ta juba küps näitleja. Pinna oli silmapaistev karakteriosade näitleja nii draamas kui ka komöödias, esines menukalt ka operettides. Loonud monumentaalseid lavakujusid ( Vestman, Napoleon, Caecar jt). Näitejuhina tõi Tallinnas lavale realistliku draama ( Sudermann, Hauptmann, Ibsen, Tolstoi). Andis koos T.Altermanniga välja meie esimest teatriajakirja ,,Näitelava" (1909-10). Pinna näidend, 1905. aasta revolutsiooniaineline psühholoogiline draama ,,Leek" keelati tsensori poolt 1910, mängiti Helsingis 1911 ja samal aastal kinnisel etendusel Estonias. Avaldanud rahvuslikud komöödiad ,,Kui pungad puhkevad" (Viljandi 1912), ,,Vana lugu- alati uus" (Viljandi 1914), ,,Pidur pääle"(Tallinn 1933), kupleede kogu ,,Nalja pöörises" (Tallinn 1920).
aasta kevadel Varbla 6-klassilise algkooli parima lõputunnistusega, mis saada võis. Samal aastal kolisid nad emaga Kullamaa kihelkonda ning poiss asus õppima Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis. Elamiseks oli tal mõisahärra Tonkmanni korter, kelle alluvuses tema ema töötas. Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis keskenduti palju keelteõpetusele, mis tuli kasuks, sest nüüd sai Ristikivi oma lugemisala laiendada, tutvudes ka väliskirjandusega (Scott, Sudermann, Thomas Mann). Kodumaisest kirjandusest jäid tähtsale kohale Tuglas, mingil määral ka Luts, Tammsaare ning Gailiti ja Vallaku novellid. Ristikivi kirjutas siis juba ise ka ning korraks, teise Tallinna kooliaasta algul, oli tal isegi edu: ,,Uudislehele" saadetud lühijutt 2 ,,Ohver" avaldati ajakirjas 1928 aasta novembris K. Rolandi pseudonüümi all. Siinkohal märgiksin, et Ristikivil oli kombeks enda kirjutisi avaldada varjunimede all.
Unistused ja tõelisusega leppimatus on peateemadeks tema loomingus. Tema tegelased on realistlikud tegelased, aga nad unistavad. Tegelastel on inimlikkust ja uhkust. Kirjeldab realistlikult Iiri inimest. ,,The playboy of the western world" (Üle Lääne Kangemees) 1907, Abbey Theatre, Dublin kõige tähtsam teos tõestisündinud lugu, talupoja miljöö, dramaatilised peresuhted. Distantseerus sotsiaalkriitilisest naturalistlikust teatrist. 64) (Hermann Sudermann) Tema teosed mängiti Freie Volksbühne laval algusest peale. Debüteeris ,,Auga" 1889. Karm, kohati melodramaatiline. Edukamad teosed olid ,,Soodomi lõpp", ,,Kodu", ,,Jaanituli". ,,Kodu" on kõige edukam, siin on tegemist ühe isa haavatud auga. Tema näidendites on sarnased süzeekäigud, kriitikud on ta tembeldanud melodramaatikuks. Tema draamad väga dramaatilised ja efektsed. Tema loomingus palju suurepäraseid rolle näitlejannadele. 65) (Roger Vitrac) sürrealist
annaabi.ee 
