surematust hingest, mõistetakse ennast ikkagi eelkõige vaimse olendina. Olla teadvusel, mõtelda jne. — kõik see kuulub tavaintuitsiooni juurde. Mis vahekorras on vaim ja keha? • Dualism • Biheiviorism • Identsusteooria • Funktsionalism Sissejuhatus dualismi Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu (või füüsilisi omadusi ja vaimseid omadusi) eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta veel teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. 2 Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Isik on miski, mis täiesti erineb kehast. Või isik on selline liitentiteet, kus üheks osaks on isiku keha, teiseks osaks aga miski muu (hing, vaim?) Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Mitte ollus. Substants on ükskõik, milline püsiv objekt või asi. Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas vaimsed omadused, mis on mittefüüsilised
funktsioon bioevolutsioonis?Kas religioon aitab inimesel keskkonnaga paremini kohaneda ja annab looduslikus valikus eelise või on religioon evolutsiooni kõrvalprodukt? 104. Sissejuhatus dualismi Dualism seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu (või füüsilisi omadusi ja vaimseid omadusi) eri liiki entiteetidena. Keha surmei kujuta veel teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsidualism keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Mitte ollus. Omadusdualism vaim ei ole substants, kuid on olemas vaimsed omadused, mis on mittefüüsilised Ajend või motivatsioon dualismi pooldamiseks (sõltumatu konkreetsetest argumentidest): - Religioossed veendumused - Inimene pole pelgalt osa materiaalsest maailmast - Materialismi puudulikkus
Jumala olemasolu. Religioonide oluliseks lähtekohaks on religioossed kogemused, mida tänapäeval uuritakse neuroteaduslike vahenditega. 7. loeng KEHA JA VAIM – Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Mis vahekorras on vaim ja keha? – Dualism, biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism Sissejuhatus dualismi Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surmaga ei lakka teadvus, sest vaimu eksistents jätkub. Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants on miski, mis eksisteerib iseseisvalt; on omaduste kandja, olemata ise omadus. Omadusdualism - vaim ei ole substants, kuid on olemas vaimsed omadused, mis on mittefüüsilised. Põhjuseid dualismi pooldamiseks: Religioossed veendumused Inimene pole vaid osa materiaalsest maailmast Materialismi puudulikkus
kirjeldava omaduse poolest.Punktid ja kujud: pildi globaalsed omadused (kuju) on määratud punktide asukohaga. Mistahes kaks pilti, mis erinevad oma kuju poolest, erinevad ka oma punktide asetuse poolest. 6. LOENG: KEHA JA VAIM Sissejuhatus dualismi Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu (või füüsilisi omadusi ja vaimseid omadusi) eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta veel teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Mitte ollus. Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas vaimsed omadused, mis on mittefüüsilised Ajend või motivatsioon dualismi pooldamiseks (sõltumatu konkreetsetest argumentidest): - Religioossed veendumused - Inimene pole pelgalt osa materiaalsest maailmast - Materialismi puudulikkus - jne
annaabi.ee 
