rahastatud kunsti ja kultuuri ning muid riigi kaudseid toetusi. Sotsiaalkindlustus tähendas üldjuhul riiklikku kindlustust haiguse , tööpuuduse, õnnetuse ja kõrge ea puhul. Pärast sõda pakkusid kõik Euroopa riigid niisuguseid teenuseid või finantseerisid neid, ühed rohkem , teised vähem. Olulisi erinevusi oli selles , kuidas oli korraldatud uute üheskondlike teenuste eest tasumine. Mõned riigid kogusid vajalikke vahendeid maksude abil ja pakkusid tasuta või suurtele subsiidiumidele toetuvaid teenuseid : niisugune süsteem võeti kasutusele Suurbritannias, kus see peegeldas ka toona suurt toetust riiklikele monopolidele. Mitmes teises riigis maksti inimestele teatud kindlate kriteeriumide alusel rahalist toetust , millest abisaajad siis omaenese soovi kohaselt valitud teenuste eest maksid. Prantsusmaal ja mõnes väiksemas riigis tuli inimestele näiteks mõningate meditsiiniteenuste eest
rahastatud kunsti ja kultuuri ning muid riigi kaudseid toetusi.Sotsiaalkindlustus tähendas üldjuhul riiklikku indlustust haiguse , tööpuuduse, õnnetuse ja kõrge ea puhul.Pärast sõda pakkusid kõik Euroopa riigid niisuguseid teenuseid või finantseerisid neid, ühed rohkem , teised vähem. Olulisi erinevusi oli selles , kuidas oli korraldatus uute üheskondlike teenuste eest tasumine. Mõned riigid kogusid vajalikke vahendeid maksude abil ja pakkusid tasuta või suurtele subsiidiumidele toetuvaid teenuseid : niisugune süsteem võeti kasutusele Suurbritannias, kus see peegeldas ka toonasr suurt toetust riiklikele monopolidele. Mitmes teises riigis maksti inimestele teatud kindlate kriteeriumide alusel rahalist toetust , millest abisaajad siis omaenese soovi kohaselt valitud teenuste eest maksid.Prantsusmaal ja mõnes väiksemas riigis tuli inimestele näiteks mõningate meditsiiniteenuste eest kõigepealt ise maksta,
majandusedu taga on osaliselt sotsiaalne süsteem. Kui töötajatel pole vaja muretseda põhiliste materiaalsete vajaduste pärast, pärast on nad oma töökohal kindlamad ja produktiivsemad olla. Rootsi majanduspoliitika kaks sundkitsendust 1. Väliskaubanduse bilansi tasakaal. Tagada vajalike produktide import, mida ei toodeta ise. Selle saavutamiseks on Rootsi tuginenud subsiidiumidele. 2 Täielik tööhõive iga hinna eest 2. 1950. aastatel leiti, et kodumaine tekstiilitööstus ei saa kaua võistelda teistest riikidest p g Lahenduseks oli tekstiilitööstuse kiirendatud ümberprofileerimine, tuleva impordiga. p , aitamaks neil leida uusi töökohti tekstiilitööstuse langusperioodil. Nüüd on Rootsi tekstiilitööstus nissitoode (moerõivas). 1960 aastatel 1960. t t l püüdis
arenenud Euroopa riikidega vôrreldes sätestavad madalama üldise maksukoormuse ning maksukorralduse neutraalsuse turujôudude suhtes. Esialgsel hinnangul ei ületanud üldine maksukoormus 1993.a. 34% sisemaisest kogutoodangust. Selline tase säilib tôenäoliselt ka 1994. aastal. Kulutuste poolel süvenesid vabale hinnakujundusele ülemineku ja riigi vähese sekkumise ideoloogiast tulenevad ja juba varasematel aastatel alguse saanud tendentsid: subsiidiumidele, dotatsioonidele ning investeeringutele tehtavate kulutuste suhteline vähenemine. Investeeringud Stabiliseerumisest tingituna on kasvanud välisinvesteeringute maht ning vähenenud intress Eesti rahaturul. Majanduspotentsiaali suurendamiseks on mõlemad tendentsid äärmiselt soodsad. Reaalinvesteeringute maht on 1993. aastal (võrreldes 1992.a.) kasvanud. Arvestamata hinnamõjusid on kasv võrreldes 1992. aastaga olnud enam kui kahekordne.
annaabi.ee 
