elektri kasutamisel kuid ei keela elamist (elektrita)! Kodutute öömajade ja varjupaikade klientuur KODUTUSE "GEOGRAAFIA" ÜHISKONNA HOMOGEENSUS BALTIKUMIS SUUREM KUI SKANDINAAVIAS? VÕI VAESED OMANIKUD? SOTSIAALELUASE Rahvuslikud definitsioonid, omavahel raskesti võrreldavad Üürileandmine kasumit mitte taotleval põhimõttel (kui omanik ja üürileandja ei kattu, võib omanik ka kasumit saada) Üürniku jaoks üldjuhul tegemist subsideerimisega Koos eluasemega ajutine või püsiv sotsiaalteenuste osutamine Eestis sotsiaalhoolekandeseaduse definitsioon (sotsiaaleluruum kui üks eluasemeteenuse osutamise vorm) ei ava nähtuse sisu Faktiliselt on kasutusel kaks erinevat sotsiaaleluaseme määratlust - staatusest lähtuv käsitlus - situatsioonist lähtuv käsitlus Omanikuasustuse Omanikuasustuse Sotsiaaleluruumide
ühiskonnale. Saastaja-maksab-põhimõte (polluter pays principle, PPP) on esmalt mainitud OECD 1972. aasta soovi- tuses. OECD seostas seda põhimõtet otseselt riikidevahelise ausa konkurentsi tagamisega. Kui ühes riigis peab tootja om akeskkonnakahjud hüvitama, teises aga mitte, on teises riigis kaudselt tegemist keelatud riigiabi/subsideerimisega. Sisuliselt tähendab see, et saastekontrolli kulutused peavad peegelduma nende toodete ja teenuste hinnas, mis saastavad keskkonda oma tootmise, tarbimise või elutsükli muus staadiumis. Õiguslikust seisukohast on saastaja-maksab-printsiibi näol eelkõige tegemist saastamisega seotud kulutuste õiglase jaotamisega. Saastamine on saastajale õiguslikult ette heidetav ja ta peab selle tagajärjed hüvitama.
kehtestab iga KOV ise ebasobiv eluase – karmistatud elektriseadmetele esitatud normid loovad piiranguid elektri kasutamisel kuid ei keela elamist (elektrita)! Sotsiaaleluase Rahvuslikud definitsioonid, omavahel raskesti võrreldavad Üürileandmine kasumit mitte taotleval põhimõttel (kui omanik ja üürileandja ei kattu, võib omanik ka kasumit saada) Üürniku jaoks üldjuhul tegemist subsideerimisega Koos eluasemega ajutine või püsiv sotsiaalteenuste osutamine Eestis sotsiaalhoolekandeseaduse definitsioon (sotsiaaleluruum kui üks eluasemeteenuse osutamise vorm) ei ava nähtuse sisu Faktiliselt on kasutusel kaks erinevat sotsiaaleluaseme määratlust -staatusest lähtuv käsitlus -situatsioonist lähtuv käsitlus Kokkuvõte: 1990ndatel aaastatel toimunud eluasemereform muutis radikaalselt Eesti eluasemepoliitikat
Kui suuruseelistega seotud kontsentratsioon on vältimatu, tuleb leida õiged majandus- poliitilised meetmed vähendamaks monopoolse kasumi saamise võimalusi ning hinna ja piirkulude hälbimisest tingitud heaolukadusid. Majanduspoliitika kujundamisel võivad kõne alla tulla järgmised võimalused. Monopoli tegevuse piiramine teistel, suuruseelisteta turgudel. See võimaldab vältida rist- subsideerimisega tekkivat dumpingut. Radikaalsem tee on siin monopolisti tegevuse keelamine eel- ja järelturgudel koos kõigi klientide kohustusliku ja mittediskrimineeriva 43 teenindamisega monopoolses sektoris. Peamiseks vastuargumendiks on tavaliselt seoseeliste (economies of scope) hülgamine. Kui viimased tõesti on olulised, tuleb igal üksikjuhtumil valida kahest halvast parim. Riiklik hinnaregulatsioon, millel on rida alternatiive.